Allikate sõnul võib Trump veel viimasel hetkel meelt muuta, aga näib olevat Rubiole peatuma jäänud. Varem kaalus Trump Rubiot ka asepresidendikandidaadiks.

Rubio valiti senatisse 2010. aastal ja ta on välispoliitika valdkonnas n-ö pistrik. Eriti on tema seisukohad olnud käremeelsed Hiina, Iraani, Venezuela ja Kuuba puhul, märgib NYT.

Alguses oli Rubio eri meelt nende vabariiklastega, kes suhtuvad välismaal sekkumisse skeptiliselt, aga viimasel ajal on ta korranud Trumpi seisukohti, öeldes, et Ukraina sõda on jõudnud patiseisu ja see tuleb lõpetada.

„Ma arvan, et ukrainlased on olnud Venemaale vastu seistes uskumatult vaprad ja tugevad. Aga lõpuks rahastame me siin patiseisus sõda ja see tuleb lõpule viia,“ tsiteeris Rubio sõnu Ukrajinska Pravda. „Ma arvan, et siin peab olema tervet mõistust.“

„Ei pea olema Vladimir Putini fänn, et tahta sõja lõppu,“ lisas Rubio.

Veel on ta öelnud, et Ukraina ülesehitamiseks kulub sada aastat.

Hoolimata sellest, et Rubio on teinud minevikus karme avaldusi Venemaa kohta, läheb ta NYT hinnangul tõenäoliselt kaasa Trumpi arvatavate plaanidega avaldada Ukrainale survet, et see sõlmiks Venemaaga kokkuleppe ja jääks NATO-st välja.

Rubio on väljendanud Iisraelile Gaza sõjas tingimusteta toetust. Kui üks rahuaktivist küsis temalt mullu, mida ta arvab palestiina tsiviilisikute hukkumisest, vastast ta: „Ma arvan, et Hamas on täielikult süüdi.“

Rubio on töötanud parteideüleselt senati väliskomitees ja luurekomitees ning tema ametisse kinnitamisega ei tohiks probleeme olla.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena