Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul on valdav osa riigikogus esindatud poliitilisi jõude avaldanud soovi muuta järgmiste valimiste eel kiirkorras Eesti põhiseadust. „Riigikogu menetlusse on esitatud kaks põhiseadust muutvat eelnõu, kus pakutud lahendused on detailides erinevad, kuid mõlemaga soovitakse võtta Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda arvestades vaenulike riikide kodanikelt võimalus kohalike volikogude valimistel hääletada. Arutame avalikul istungil põhjalikult läbi mõlemad ettepanekud ning teeme otsuse, kuidas eelnõudega aega kaotamata edasi minna,“ ütles ta.

Komisjoni avalik istung, kuhu on kutsutud mõlema eelnõu algatajate esindajad Eerik-Niiles Kross ja Helir-Valdor Seeder.

Riigikogu 61 liiget esitasid eelmisel neljapäeval menetlusse Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt saavad kohalike volikogude valimistel osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. Eelnõu näeb ette, et kodakondsuseta inimeste ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja kord sätestatakse seadusega. See võimaldab seadusandjal soovi korral kehtestada lisatingimusi, näiteks luua välismaalastele või kodakondsuseta inimestele eraldi valimisnimekiri.

Praegu saavad peale Eesti ja ELi kodanike kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.

Eelnõu algatajate sõnul annab muudatus hääleõiguse Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvate julgeolekuhuvidega riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta inimestele, kel ei ole ühegi teise riigi ees lojaalsus- ega muid kohustusi.

Riigikogu 28 liiget algatasid oktoobris Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike, aga ka kodakondsuseta inimeste hääleõigus. Eelnõu kohaselt saavad valimistel hääletada vaid Eesti ja ELi kodanikud ning nende riikide kodanikud, kellega Eestil on vastastikust valimisõigust võimaldav ja riigikogus ratifitseeritud välisleping.

Eelnõu algatajate sõnul ohustab olukord, kus Eesti vastu vaenulike kolmandate riikide kodanikel on õigus kohalikel valimistel hääletada, Eesti julgeolekut, sest nad saavad valitud esindajate kaudu otsustada Eesti elu puudutavaid olulisi küsimusi. Eelnõu algatajate hinnangul motiveerib muudatus kodakondsuseta elanikke õppima eesti keelt ja taotlema Eesti kodakondsust, mis tagab neile täisväärtusliku võimaluse Eesti ühiskonnaelus osaleda.

Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis tuleva aasta 19. oktoobril.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena