„See on hullumeelsus!“ Tallinnas kogunevate noorte seas levib trend nuga põues kanda

Telesaade „Laser“ sukeldus kaks päeva pärast seda, kui 19-aastane noormees pussitas sügisel Kanuti aias 18-aastast tüdrukut ja haavas veel üht, Tallinna kesklinna noortekampade igapäevaellu. Selgub, et hulk noori hängib südalinnas kogu oma vaba aja ehk 6-8 tundi päevas.

Tuntud kui Bermuda kolmnurka - Musumäe (Viru McDonalds), Tammsaare pargi ja Kanuti aia piirkonda tulevad noored Paldiskist, Maardust, Keila tagant ja muudest linnavälistest kohtadest. Iga päev saab politsei vähemalt kaks väljakutset, et keegi on vehkinud noaga, lisaks väljakutsed, et keegi mõjub ohtlikult.

Kesklinna piirkonnas kontrollivad noori ja nende tegevust lisaks politseinikele ka turvafirmade töötajad ja haridusameti mobiilsed noorsootöötajad. Sageli pole vanematel ka aimu, kus nende noored õhtul ja öösel aega veedavad.

„Me lihtsalt uurime ja suhtleme nendega, et kuidas neil päriselt läheb. Päris palju juhtumeid on, kus lapsevanem tegelikult ei tea, kellega nende noored ringi liiguvad. Kuidas nad oma vaba aega veedavad,“ ütles Liisa Merekivi, PPA kesklinna piirkonnagrupi juht.

„Üldiselt on see, et lapsed ütlevad, et nad on ka sõbra juures ööbivad. Ja siis tuleb välja, et tegelikult see noor ei ole päris tõtt rääkinud vanemale,“ lisas Merekivi.

„Kui statistiliselt rääkida, siis kümme protsenti nendest pargi olevatest noortest on need, kes on riskigrupis,“ ütles Natalie Mets, Tallinna öölinnapea. „See võib tähendada, et ollakse keerulisest sotsiaalsest taustast, et ollakse nõrgema majandusliku taustaga.“

Laser kohtus noortega Paldiskist, Maardust, Koplist, Keilast. Enamik on neist 13-15-aastased ja ütlesid, et muud väga peale kooli ei tee. Aga oli ka tõsisemaid juhtumeid, näiteks üks värskelt end vigastanud nooruk. Ta mõlemad käed on sidemetes, millest immitses läbi verd.

„Täna läksin natuke üle piiri,“ sõnas noor lõikumiste kohta. „Ma proovin üldse maha jätta, aga see on suhteliselt raske. See tekitab ilgelt sõltuvust.“

Teine noor võttis kätte nutitelefoni ja luges ette, kui kaua on ta lõikumisest vaba olnud. „Ma olen vaba olnud juba kuus päeva, 23 tundi, 37 minutit ja viis sekundit.“ Ta tunnistas, et ei lõigu ennast kätele, sest muidu ema näeks ja saaks teada. Ta lõikab end kaenla piirkonda ja ribide alla.

Mõlemad noored käivad ka psühholoogide juures, kuid võitlevad oma emotsioonidega ning leiavad lohutust enesevigastamises.

Järgmine punt noori astus pimedas öös julgelt ligi nii kaamerale kui ka patrullivatele politseinikele. Politsei postitas just abi otsimise kuulutuse, kus paluti fotolt tuvastada Kanuti aia pussitaja. Igapäevaselt parkides hängivad noored pakkusid lahkelt oma abi koos noormehe nime ning identiteediga.

Noorte hängimine ei tunduks problemaatiline, kui igavusest ja sotsiaalmeedia mõjul ei oleks viimasel ajal muutunud trendiks hängida nuga põues. Viimase seitsme aasta jooksul on Eestist koolidest või nende lähiümbrusest ära võetud 113 relva või relvataolist eset, sealhulgas tänavu 12. Enamasti on tegu kas noa või mängupüstoliga, aga kooli on toodud ka üks päris tulirelv, milles ei olnud padruneid.

Seni Eestis ainsaks jäänud koolitulistamise juhtumis Viljandi Paalalinna koolis leidis politsei õpetaja surmanud poisi koolikotist noa kuus kuud enne traagilist sündmust.

„Saame iga päev kaks väljakutset, kus inimestel on nuga olnud ühel või teisel viisil väljas. Sellega on ähvardatud, sellega on rünnatud,“ ütles Urmet Tambre, Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht. „See on hullumeelsus! Aga inimesed, kes on sõltuvuses - alkoholi kuritarvitajad, vägivallale kaldujad - nemad väidavad, et ostavad noa enesekaitseks. Elu näitab midagi muud. Pigem rünnatakse nende nugadega.“

Nugade populaarsusest kõneleb seegi, et turul on neid palju müügil ning vaid kolme euro eest võib terariista kätte saada. Neti avarustest leiab igasugu kaunistuste ja värvidega nugasid, mis muudavad need noortele atraktiivseks aksessuaariks.

Tambre pole sellisest trendist üldse vaimustunud ja soovitab noad koju jätta. „Et noaga ennast kaitsta, sa pead olema teisele inimesele väga lähedal. Inimese isiklikus ruumis sisuliselt. Selle kaitsmise tagajärjed aga võivad olla surmavad.“

Trendi kinnitab ka vaade Eesti Kohtuekspertiisi büroosse, kus hoitakse tänavalt ära korjatud külmrelvi. Seal on tõeliselt värvilisi ja kaunistustega mudeleid.

Enamik linnaparkides jõlkuvaid noori pole ohtlikud ja võib-olla ei oma ka nuga. Kuid niimoodi tänavatel hängides võivad nad noaomanikega kokku sattuda kogemata. Ka seda hirmu tundes soovitab politsei kindlalt nuga maha jätta.

„Kui väga-väga vaja, siis meie soovitame, hankige endale gaas,“ ütles Tambre. „See on palju ohutum, palju turvalisem, saate kaugelt juba sekkuda. Parem on aga alati taganeda ja helistada 112 ja politsei appi kutsuda.“