Barret taotleb keelu kehtima hakkamist kohe pärast kohtuotsuse teatavaks tegemist, isegi kui see edasi kaevatakse, mis tõmbaks kriipsu peale Le Peni presidendiks kandideerimisele 2027. aastal, vahendab BBC News.

Le Peni ja veel enam kui 20 parteitegelast süüdistatakse assistentide palkamises Euroopa Parlamendi raha eest, kuigi need tegelesid erakonna asjadega.

Le Pen nimetas taotletavat karistust pööraseks ja süüdistas prokuratuuri katses tema Rahvuskogu hävitada.

„Ma arvan, et prokuratuur tahab jätta Prantsusmaa rahva ilma võimalusest valida seda, keda nad tahavad,“ ütles Le Pen.

Eelmistel presidendivalimistel 2022. aastal kaotas Le Pen Emmanuel Macronile, aga Rahvuskogu on praegu suurim erakond Prantsusmaa parlamendis.

Lisaks vanglakaristusele ja tegutsemiskeelule taotletakse Le Penile veel 300 000-eurost trahvi.

Prokuratuuri väitel juhtis Le Pen mitu aastat süsteemi, mille raames võeti Rahvuskogu personal Pariisist tööle Euroopa Parlamendi assistentidena. Väidetavalt käisid need assistendid väga harva Brüsselis ega olnud neil Euroopa Parlamendi tegevuses mingit rolli.

Rahvuskogu esimees Jordan Bardella, kes ise kohtu all ei ole, nimetas prokuratuuri nõudmisi X-is rünnakuks demokraatia vastu.

Kohtuprotsess peaks jätkuma 27. novembril.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena