Pakosta tõi esile, et kohus ei saa otsustada, mida menetleda ja mida mitte, ning kuna menetlusega tegelevad inimesed, tuleb kokkuhoiukohti leida hoonetest. „Päästeamet saab valida, et ei sõida kassi puu otsast alla tooma, ja kuidagi oma tegevust optimeerida, aga kohus oma tegevust optimeerida ei saa, ta peab kõik asjad ära menetlema. See on riigi üks põhifunktsioone ehk järelikult tuleb neid kokkuhoiukohti otsida n-ö betoonist, kividest ja tuuletõkkeplaatidest,“ lausus Pakosta.

Üks kohtumaja, mida plaanitakse sulgeda, on Jõhvi kohtumaja. Selle vastu on aga nii vald kui ka Jõhvi kohtunikud.

Pakosta sõnul ei ole Jõhvi kohtumaja küsimuses lõplikke otsuseid veel tehtud. Küll aga kinnitas ta, et kindlasti jääb alles Narva kohtumaja ja Jõhvi kohtuhoone jaoks otsitakse optimaalseid lahendusi. „Kas Jõhvis jääb alles üks väiksem punkt, kus kohtus käia saab, on arutluse all,“ märkis ta.

Ministri sõnul on suurenenud ka kirjalike menetluste ja video osalusega istungite hulk, seega piisab kohtupidamiseks ka ühest ruumist ja heast tehnilisest ühendusest. „Kaalume seda paindlikkust veel oluliselt juurde anda, kui on palju menetlusosalisi kuskil väikeses kohas. Et tekiks ka selline võimalus, et oleks liikuv kohus,“ ütles Pakosta.

Hoonete pealt kokkuhoidmise kõrval plaanitakse Pakosta sõnul vabastada kohtud menetlustest, mida saab ka nende abita teha, ehk vähendatakse kohtute töökoormust.

„Kõige lihtsam näide: abielupaar, üks tahab lahutada, teine mitte ja kohus teeb siis selle otsuse, kas nad võivad lahutada. Mitte kunagi ei ole aga kohus otsustanud, et ei või,“ selgitas Pakosta. Ta lisas, et on veel selliseid asju, mille kaotamisega saaks kohtute töökoormust vähendada.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena