Kohtla-Järve linnajuhid taunivad Jõhvi kohtumaja sulgemist. Linn pakub kasutuseks enda ruume

Novembri alguses kirjutas Eesti Ekspress, et plaanitakse sulgeda Jõhvi kohtumaja. Kohtla-Järve linnajuhtide sõnul poleks see mõistlik ning alternatiivina pakuvad nad justiitsministrile kasutada linnaruume kohtuistungite pidamiseks.

„Selle aasta oktoobri lõpust on Ida-Virumaal saanud väga suure avaliku tähelepanu osaliseks Viru Maakohtu kärpekava ja sellega seotud arutelud Jõhvi kohtumaja võimaliku sulgemise või alternatiivina kohtutöötajate koondamise üle“, seisis volikogu esimehe Eduard Odinetsi ja linnapea Henri Kaselo Jõhvi kohtumaja sulgemist taunitavas ühispöördumises.

Ida-Virumaal oli 1. jaanuari 2024 seisuga kokku 130 362 elanikku. Jõhvi kohtumaja on logistiliselt lähemal 60 668 elanikule, keda kohtumaja sulgemine võib otseselt mõjutada.

Odinetsi sõnul mõistab kohalik omavalitsus suurepäraselt vajadust leida keerulises finantsseisus võimalikke kokkuhoiukohti ja kulusid vähendada, kuid ei pea Jõhvi kohtumaja sulgemist heaks ja õigeks lahenduseks. „Jõhvi kohtumaja võimalik sulgemise otsus ei arvesta täiendavate kuludega, mis kaudselt või otseselt võivad tekkida menetlusosalistel, kohalikel omavalitsustel ja riigil, näiteks aja- ja transpordikulud,“ kommenteeris Odinets.

Kohtla-Järve linnajuhid pakuvad alternatiivina kaaluda võimalust kohaliku kohtumaja pidamise üleviimiseks Kohtla-Järvele. „Juhul kui ministeerium soovib kohtumaja pidamisega seotud kulusid kokku hoida, siis saame arutada võimalust kohturuumide üürimiseks Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil, mis tuleb kindlasti oluliselt odavam, kui jätkata Jõhvi kohtumajas tegutsemist“, tegid oma kirjas ettepaneku Odinets ja Kaselo.

Jõhvi kohtuhoone sulgemise idee käis oktoobrikuu lõpus toimunud kohtunike infotunnis välja Viru maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, kirjutas Eesti Ekspress. Alternatiivina mainis ta ulatuslikke koondamisi.

Kohtunike ühispöördumises seisis aga kirjas, et kohtumaja sulgemisel tuleks koondamisi teha niikuinii. „Jõhvi kohtumaja sulgemine tähendaks automaatselt suure osa kogenud ametnike koondamist, sest nt istungisekretäri palk ei võimalda omal kulul sõita tööle Narva või Rakverre. Uute leidmine Narva linnast, sh nõutaval tasemel riigikeele valdamisega, on problemaatiline,“ seisis kohtunike pöördumises, mida Ekspress vahendas.

Töötukassa andmetel oli 2024. aasta septembris Ida-Virumaal registreeritud töötuse määr 12,3%, mis ületab umbes kaks korda Eesti keskmist näitajat (6,8%). „Iga töökoht Ida-Virumaal on kaks korda väärtuslikum kui mujal Eestis ja töökohtade säilitamine veelgi olulisem“, rõhutatakse pöördumises justiitsministri poole.