Aktivistide teatel vahistati Valgevenes enne eelseisvaid presidendivalimisi poliitvangide sugulasi
(16)
Enne jaanuaris toimuvaid valimisi pidasid Valgevene võimud uues vahistamislaines kinni üle 100 poliitvangi sugulase, teatasid õigusaktivistid. President Aljaksandr Lukašenka taotleb valimistel seitsmendat ametiaega.
Viasna inimõiguste keskus teatas, et haarangud algasid naljapäeval ja nende sihtmärgiks olid poliitvangide sugulased ning sõbrad erinevates linnades üle terve riigi.
Eksiilis viibiv Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja mõistis vahistamised hukka, öeldes, et see on „löök solidaarsusele valgevenelaste seas jaanuaris toimuvate pseudovalimiste eel“.
„Režiim üritab murda meie solidaarsust ja hirmutada perekondi, kes aitavad oma vangistatud sugulasi,“ ütles ta AP-le.
Poliitvange ja dissidente abistava grupi BySol juht Andrej Strõžak ütles AP-le, et tema organisatsioon annab endast parima, et aidata riigist lahkuda inimestel, kes kardavad vahistamist. „BySoli evakuatsiooniteenus on töötanud täisvõimsusel. Meil on palju taotlusi,“ lisas ta.
Pärast 2020. aastal toimunud presidendivalimisi reageerisid Valgevene võimud massilistele protestidele meeleavaldajate mahasurumisega, mille käigus vahistati umbes 65 000 inimest. Olulisemad opositsioonitegelased vangistati või põgenesid nad riigist.
Inimõiguslaste sõnul on Valgevenes praegu umbes 1300 poliitvangi. Paljudele neist ei võimaldata piisavat arstiabi ega kontakti oma perekonnaga. Alates juulist on Lukašenka armu andnud 146 poliitvangile, kellel olid terviseprobleemid. Nad kirjutasid armuandmispalveid ja väljendasid kahetsust.
Vaatlejad pidasid seda signaaliks, et Valgevene juht on avatud dialoogile USA ja Euroopa Liiduga, kes kehtestasid dissidentide vangistamiste tõttu ulatuslikud sanktsioonid.
