Scholz kommenteeris telefonikõnet Vene presidendiga ja tõdes, et Putini mõtteviis ei ole muutunud

Saksa kantsler Olaf Scholz õigustas oma otsust pidada reedel telefonikõne Vene presidendi Vladimir Putiniga, ent tõdes, et vestlus olukorda ei muutnud.

Kremli sõnul toimus vestlus Saksa poole algatusel. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kritiseeris Scholzi otsust Putinile helistada, kuna see avab tema sõnul „Pandora laeka“ ja annab õigustuse järgmistele riigijuhtidele.

Scholz põhjendas vestlust muu hulgas sellega, et USA järgmine president Donald Trump on juba Putiniga kõnelenud ja lubab astuda kiireid samme sõja lõpetamiseks. „Minu arvates ei oleks hea mõte, kui USA ja Venemaa presidendid peaksid kõnelusi ja olulise Euroopa riigi juht seda ei teeks,“ ütles Scholz.

„Oli oluline öelda talle, et ta ei saa arvestada, et Saksamaa, Euroopa ja paljude teiste maailma riikide toetus [Ukrainale] hakkaks vähenema,“ ütles Scholz, kelle valitsus eraldab järgmisel aastal Ukrainale relvaabi 4 miljardi euro väärtuses. Seda on ligi kaks korda vähem kui tänavu eraldatud 7,5 miljardit eurot.

Scholz ütles ajakirjanikele, et vestlus oli väga detailne. „Ent see andis kinnitust, et Venemaa presidendi vaadetes sõja kohta on muutnud vähe,“ ütles kantsler. „Ja see ei ole hea uudis.“

Saksa valitsusest öeldi pärast telefonikõne toimumist meediale, et kantsler mõistis hukka Venemaa õhurünnakud Ukraina tsiviiltaristu vastu,“ ütlesid nad ja kritiseeris Põhja-Korea vägede osalemist konfliktis.

Kremli teatel süüdistas Putin sõja alustamises taas NATO-t ning kaebas, et Ukrainas trambitakse vene keelt kõnelevate inimeste õigusel. Samuti ütles ta, et läbirääkimiste eelduseks on „uue territoriaalse reaalsuse“ tunnistamine, mis viitab, et Venemaa nõuab Ukraina käes olevate alade loovutamist juba enne, kui kõnelusi alustama hakatakse. Venemaa on enda väitel oma territooriumiga liitnud ka Zaporižžja ja Hersoni linnad, mis tegelikkuses on endiselt Ukraina käes. Samuti viitas Kreml, et kõneluste eelduseks on „konflikti juurpõhjuste“ likvideerimine, mille all peab Venemaa tavapäraselt silmas Ukraina iseseisvust ja suveräänset välispoliitikat.

Liitlasriikidest toetas Scholzi otsust Putiniga kõnelda Kanada peaminister Justin Trudeau, kelle sõnul tuleb suhtlusliinid hoida avatud. „Me kõik mõistame, kui tähtis on saavutada Ukrainas vägivalla lõpetamine,“ ütles Trudeau, kelle sõnul võib lähikuudel avaneda Ukrainale ajaaken sõja võitmiseks. Ta tõdes siiski, et see vajab järgmise USA presidendi toetust. „Olgem väga otsekohesed: kõik maailma liitlased ei suudaks USA-d asendada, kui see Ukraina toetamise täielikult lõpetaks,“ ütles Trudeau.