ELi riigid leppisid kokku õhukaitse ja relvade arendamise koostöös
(23)
Euroopa riikide rühmad leppisid kokku, et teevad koostööd õhukaitse, elektroonilise sõjapidamise ja muude sõjaliste vahendite arendamiseks, et edendada riikidevahelist kaitsekoostööd.
Paljud Euroopa riigid on viimastel aastatel suurendanud kaitsekulutusi, mis on ajendatud Venemaa sõjast Ukrainas. Samuti on kulutusi suurendanud kartus, et USA võib vähendada oma kohustusi Euroopa kaitsmisel, eriti NATO-sse kriitiliselt suhtunud Donald Trumpi ametiajal Valges Majas.
EL-i tippametnikud väidavad, et maailmajagu peab muutma ka seda, kuidas ta kaitsele kulutab, kutsudes riike üles koostööle relvade väljatöötamise ja ostmisega.
Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) poolt välja kuulutatud nelja kava raames on riikide rühmad allkirjastanud niinimetatud kavatsuste deklaratsioonid kaitsekoostöö arendamiseks.
„Riiklikud jõupingutused on küll hädavajalikud, kuid neist ei piisa,“ ütles ELi välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell oma avalduses.
„Geopoliitiline maastik muudab meie koostöö koos suuremate kulutustega hädavajalikuks, et olla valmis kõrge intensiivsusega sõjategevuseks,“ lisas Borrell.
EDA teatel sõlmisid õhukaitsealase koostöölepingu 18 riiki, sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros ja Luksemburg. 17 riiki teeb koostööd varitseva õhuründemoona alal, 14 elektroonilise sõjapidamise alal ja seitse lahinglaevade alal.
