Otsus lubada Kiievil kasutada USA rakette ATACMS-i Venemaal asuvate sihtmärkide ründamiseks võeti vastu ajal, mil Venemaa on paigutanud Põhja-Korea vägesid Ukraina põhjapiirile, et püüda taastada kontroll Ukraina vägede poolt hõivatud territooriumi üle.

Kreml on sammu hukka mõistnud ja hoiatanud, et see lisaks „õli tulle“ ja suurendaks rahvusvahelisi pingeid veelgi.

Eile ütles Ukrainat tihti kritiseeriv Ungari välisminister Péter Szijjártó, et Bideni otsus on vastuolus nende valijate tahtega, kes hääletasid USA presidendivalimistel Donald Trumpi poolt.

Szijjártó kritiseeris ka Euroopa Liidu juhte, kes jätkavad jõupingutusi Kiievi toetamiseks. „On tunne, et sõjameelne poliitiline eliit mõlemal pool ookeani alustab viimast meeleheitlikku, põletavat rünnakut uue reaalsuse ja rahva tahte vastu,“ ütles ta.

Lisaks nimetas ta otsust „uskumatult ohtlikuks“ ja hoiatas, et sellega kaasneb sõja levimise oht. Ukraina nõuab kutset NATO-sse ja mõned NATO liikmesriigid on selle nõudmisega päri, kuid Ukraina liikmelisus „tooks kolmanda maailmasõja reaalse ohu väga lähedale,“ märkis ta.

Umbes kahe kuu pärast ametisse astuv valitud USA president Donald Trump on tekitanud ebakindlust Ukraina sõjalise abi tuleviku üle. Ta on lubanud sõja kiiresti lõpetada, kuid pole oma plaani täpsustanud.

Ungari valitsus on pikka aega pooldanud kohest relvarahu, kuid väldib kommenteerimast, mida selline samm tähendaks Ukraina territoriaalsele terviklikkusele.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid