USA plaani järgi peaks Ukraina kasutama jalaväemiine riigi idaosas, kus Vene väed on aeglaselt, aga pidevalt edasi liikunud. See kurnav lahing on Moskvale kaotustena elavjõus väga kalliks maksma läinud, aga Venemaa lakkamatu surve koos elavjõu ja laskemoona nappusega Ukraina poolel on võimaldanud Vene vägedel üha rohkem territooriumi hõivata, vahendab CNN.

USA ootab, et Ukraina kasutaks neid jalaväemiine kaitseliinide tugevdamiseks Ukraina suveräänsel territooriumil, mitte ründevõimekusena Venemaal. USA on nõudnud ka kinnitusi, et Ukraina püüab piirata miiniohtu tsiviilisikutele.

Administratsiooni otsusest teatas esimesena ajaleht Washington Post.

USA on andnud Ukrainale tankitõrjemiine alates sõja varajasest faasist. Need on aidanud tasandada Venemaa arvulist üleolekut soomussõidukite osas. Jalaväemiine ei ole Bideni administratsioon Ukrainale siiani andnud, tundes muret püsiva ohu pärast, mida need võivad endast kujutada. Inimõiguslased on jalaväemiinide kasutamist juba kaua kritiseerinud, sest need võivad tappa valimatult ja jäävad ohtlikuks aastaid pärast sõja lõppu.

2022. aasta juunis, neli kuud pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas, lubas Bideni administratsioon piirata jalaväemiinide kasutamist. USA teatas, et ei arenda ega ekspordi enam jalaväemiine ja hakkab oma varusid hävitama. Erand selles poliitikas on Lõuna-Korea.

Teade jalaväemiinide Ukrainasse saatmisest on äkiline muutus pikaaegses poliitikas.

USA ametnike sõnul on Ukrainasse saadetavatel jalaväemiinidel sisseehitatud mehhanism, mis lühendab päästiku eluiga. Miinid muutuvad kahjutuks nelja tunni kuni kahe nädalaga. Miinidel on elektriline sütik, mis vajab akut, ja kui see tühjaks saab, muutub miin kahjutuks.

Venemaa on kasutanud jalaväe- ja tankitõrjemiine sõja algusest peale.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena