Kuigi opositsioonierakonnad EKRE ja Isamaa soovivad, et saaks edasi minna mõlema põhiseaduse muutmise eelnõuga, siis koalitsioon plaanib toetada ainult enda algatatud eelnõu läbimist.
„Isamaa seisukoht on, et täna tuleks lõpetada mõlema menetluses oleva põhiseaduse muutmise eelnõu esimene lugemine ning järgmise kolme kuu jooksul leida riigikogus võimalikult suur ühisosa põhiseaduse kiireloomuliseks muutmiseks. Samal ajal tuleb menetleda ka kohaliku omavalitsuse valimiste seaduse muutmist, et riigikogu ja Eesti avalikkuse ülekaaluka enamuse tahe saaks täidetud,“ märkis Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder enne istungit.
Esiti võeti istungil arutluse alla koalitsiooni plaan. Keskerakond tegi hiljem ettepaneku, et eelnõu tagasi lükata. Poolt oli hääletusel 7 saadikut, vastu 79 ning ei osalenud 7 saadikut. Kaheksa saadikut puudus. See tähendas, et antud eelnõu läbis esimese lugemise.
Koalitsiooni variandi kohaselt saaks kohalikel valimistel osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud ehk halli passi omanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. Eelnõu näeb ette, et kodakondsuseta inimeste ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja kord sätestatakse seadusega. See võimaldab seadusandjal soovi korral kehtestada lisatingimusi, näiteks luua välismaalastele või kodakondsuseta inimestele eraldi valimisnimekiri.
Koalitsiooni eest esitles eelnõud tänasel istungil Eerik-Niiles Kross. Ta selgitas, miks halli passi omanikud peaks saama hääletada ka edaspidi. „Eesti Vabariik on küll lootnud, et hallid passid võtavad Eesti kodakondsuse, aga me ei ole neile kunagi öelnud, et kui te mingiks ajaks ei võta, siis te kaotate valimisõiguse. Nüüd põhiseadusega nii tegemine läheks selgelt õiguskindluse vastu,“ lausus ta. „Eesti suhtes neil on alalise elaniku staatus, sest nad on võtnud kohustuse austada Eesti seadusi. Ja Eesti tegelikult kaitseb neid. Nad on rahvusvahelise õiguse mõttes nagu Eesti riikliku kuuluvusega. Nii et kodakondsuse argument ei kehti.“
Kui Kross saadikute küsimustele vastas, torkas näiteks Martin Helme (EKRE): „Kui Vene kodanikud ei saaks Eestis valida, siis täpselt sama palju ootavad Eesti kodanikud, et mittekodanikud ei saaks Eestis valida. Ja see võimlemine, mis siin toimub, et ühtede puhul justkui on mingi põhjus neilt ära võtta ja teiste puhul ei ole, on mulle arusaamatu.“
Opositsiooni variant näeb ette, et kohalikel valimistel tunnistatakse kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike, aga ka kodakondsuseta inimeste hääleõigus. Eelnõu kohaselt saavad valimistel hääletada vaid Eesti ja EL-i kodanikud ning nende riikide kodanikud, kellega Eestil on vastastikust valimisõigust võimaldav ja riigikogus ratifitseeritud välisleping.
