Meeleavalduse tõttu olid Ateena metrooliinide väljumised mitmeks tunniks peatatud. Saarte ja mandri vahel sõitvad parvlaevad seisid sadamas. Suleti koolid, lasteaiad ja valitsusasutused ning avalikud haiglad tegelesid vaid hädaabiteenuste osutamisega.

Samal ajal jäid supermarketid ja kioskid jäid avatuks, tavapäraselt töötasid ka füüsilisest isikust ettevõtjad, näiteks taksojuhid.

Hiljem kogunes Ateenas ligi 12 000 meeleavaldajat, et marssida meeleavalduse raames läbi pealinna tänavate. Samuti kogunes umbes 5000 meeleavaldajat Kreeka suuruselt teises linnas Thessalonikis.

Ametiühingud on süüdistanud Kreeka peaministrit Kyriakos Mitsotakist selles, et ta ei ole suutnud võidelda inflatsiooni vastu. Nende sõnul on ministri eluasemepoliitika vähendanud töötajate elatustaset.

Mitsotakise valitsus on alates võimule tulekust 2019. aastal tõstnud brutomiinimumpalka neli korda, 830 euroni kuus ja ta on lubanud tõsta selle 2027. aastaks 950 euroni. Paljude kreeklaste sõnul pole see tõus siiski piisav ja nende palgad ei suuda pidada sammu energia, toidu ja üüri kallinemisega.

Ametiühingute üleskutsega on ühinenud ka tööandjate ametiühingud, kes paluvad „olulisi meetmeid, mis võimaldaksid töötajatel elada inimväärset elu“.

„Tahame näidata palgatöötajate raevu ja pahameelt selle pärast, mis nende sissetulekuga toimub,“ ütles erasektori töötajaid esindava Kreeka Töötajate Konföderatsiooni juht Yannis Panagopoulos, lisades, et elukallidusega toimetulekuks ei ole „muud võimalust kui sissetulekute suurenemine“.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena