Tartu linnavalitsus teeb volikogule ettepaneku hariduslepet mitte allkirjastada

Tartu linnavalitsuse hinnangul tooks haridus- ja teadusministeeriumi poolt allkirjastamiseks esitatud hariduslepe linnale kaasa mitme miljoni euro ulatuses täiendavaid rahalisi kohustusi. Seetõttu teeb linnavalitsus Tartu linnavolikogule ettepaneku hariduslepet mitte allkirjastada.

„Haridusleppe üldised eesmärgid liikuda Eestis ühtsema hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi poole väärivad tunnustust. Siiski ei saa Tartu linn hariduslepet toetada enne, kui riik pakub selge finantsgarantii leppes toodud rahaliste kohustuste täitmiseks, sest praeguse tulubaasi juures pole linnal võimalik hariduskulusid sellises mahus suurendada,“ ütles abilinnapea Lemmit Kaplinski.

Hariduslepe on aga haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) üldharidus- ja noortepoliitika asekantsleri Liina Põllu sõnul mõlemapoolne kokkulepe. Kui üks pool oma kohustusi ei täida, ei pea seda tegema ka teine. See tähendab, et kui haridus- ja teadusministeerium õpetajate karjäärimudeli rakendamiseks raha ei leia, ei pea lepet allkirjastanud omavalitsused karjäärimudelit ka rakendama.

Peaminister Kristen Michal sõnas, et haridusminister Kristina Kallas peab vajamineva raha leidma kas oma valdkonna kärbetest või tulevaste palgatõusude arvelt. HTM-i palve, et karjäärimudelit finantseeritakski riigieelarvest palkade tõstmise arvelt, on valitsus Michali sõnul võtnud teadmiseks.

Linnavalitsuse andmetel tähendaks ainuüksi õpetajate kontakttundide piiramise eesmärk Tartule 2,4 miljoni euro suurust täiendavat kulu, samas kui keskvalitsus pole nende hinnangul näinud selleks ette täiendavaid finantsvahendeid riigi eelarvestrateegias.

Kristina Kallas on aga välja toonud, et juhul, kui õpetaja kontakttundide keskmine arv on suurem kui 21 ja klassis on enam kui 24 õpilast, on tegemist juhuga, kus õpetaja on üle koormatud.

„Juhul, kui täna ei ole kooli pidaja juures töötavatel õpetajatel kontakktundide kesmine arv 21 ja klassis on enam kui 24 last, lisab lepe tõenäoliselt omavalitsustele juurde rahalisi kohustusi, et nende eesmärkideni liikuda. Seetõttu on oluline, et kooli pidajad võtaksid eesmärgiks liikuda madala töökoormusega töökorralduse suunas. Juhime tähelepanu, et õppetundide soovituslikku mahtu kirjeldav ja suunis viia üldhariduskuludest vähemalt 60% õpetajate palgafondi, on sõnastatud paindlikult,“ sõnas ta.

Kallas on toonud ka välja, kuidas kui põhikooli klassis või rühmas on erandkorras rohkem kui 26 õpilast, peab kool tagama teise õpetaja või abiõpetaja olemasolu või vähendama õpetaja õppetundide arvu. „Sellega võtavad kooli pidajad kohustuse seaduse piirides võtta endale täiendavaid kohustusi õpetajate töötingimuste parandamisel,“ sõnas Kallas.

Lisaks piirab Tartu linnavalituse hinnangul allkirjastamiseks saadetud lepe koolipidajate ja -juhtide autonoomsust õpetajate töötingimuste määramisel, mida Tartu linna koolid reguleerivad iga-aastases kollektiivlepingus.

Kallas on aga rõhutanud, et ka haridusleppe sõlmimise järel lepivad endiselt õpetajate tööülesannetes ja koormuses kokku koolijuht ja õpetaja ehk tööandja esindaja ja töötaja. „Hariduslepe ei kehtesta riiklikku tunni normkoormust. Seda ei pea vajalikuks ükski osapool, sest see rikuks tuntavalt täna toimivat autonoomset korraldust,“ rääkis ta.

Tartu linna esindajad osalesid haridusministri algatatud haridusleppe läbirääkimiste protsessis konstruktiivse partnerina ning tegid mitmeid ettepanekuid leppe projekti täiendamiseks ja sõnastuse muutmiseks. „Kuigi mõned ettepanekud võeti haridusleppe viimases versioonis arvesse, jäid mitmed neist allkirjastamiseks saadetud leppest välja,“ sõnas Kaplinski.

Tema sõnul otsustas Tartu linnavalitsus teha ettepaneku volikogule lepet mitte allkirjastada, kuna omavalitsustel puudub üheselt mõistetav finantsgarantii nii õpetajate alampalga tõusuks, karjäärimudeli rakendamiseks kui ka koormusnormi alandamiseks.

Haridusleppe allkirjastamise üle otsustab Tartu linnavolikogu 5. detsembri istungil.

HTM-i asekantsleri Liina Põllu sõnul on õpetajad juba haridusleppele alla kirjutanud. Samuti on allkirjastamissoovi väljendanud erakoolid ja koolijuhid. Ka mitu omavalitsust on öelnud, et nemad liituvad leppega. Seega isegi, kui kohalikud omavalitsused otsustavad jätta leppe allkirjastamata, läheb praeguse seisuga see asekantsleri sõnul siiski läbi.