Seimi pressiesindaja sõnul otsustas seim neljapäeval pikendada Ukraina tsiviilisikute (sh haavatavate rühmade) majutuse ja toitlustamise ning ravimite või meditsiiniseadmete ostmise kulude hüvitamise tähtaega. Veel on kavas suurendada kohalike omavalitsuste makstavat ühekordset kriisitoetust. See suureneb järgmisel aastal 343 eurolt 377 eurole täiskasvanute puhul ja 204 eurolt 264 eurole laste puhul.

Muudatused näevad ka ette, et saatjata Ukraina lastel on alates seitsmendast eluaastast õigus sotsiaalkindlustustunnistusele. See toetus peab kestma 19. eluaastani. Praegu elab Lätis sotsiaalministeeriumi andmetel 229 sellist last.

Selleks et vähendada nii ukrainlaste kui ka kodakondsus- ja migratsiooniameti halduskoormust, antakse ukrainlastele ajutisi elamislubasid kahe aasta asemel kolmeks aastaks. Seni antakse Ukraina kodanikule ajutine elamisluba – kolmanda riigi kodaniku isikutunnistus –kaheks aastaks.

Läti siseministeeriumi andmetel on praegu 15 838 Ukraina tsiviilisikul aktiivne ajutise kaitse staatus.

Seimi kaitsekomisjoni esimees Raimonds Bergmanis rõhutas, et Läti on alati näidanud oma valmisolekut ja pühendumust seista koos Ukrainaga kuni võiduni. „Läti kinnitab, et Ukraina tsiviilelanikud võivad end siin turvaliselt tunda ja saavad kõikvõimalikke toetusmeetmeid, mille pakkumisega on riigil juba mõningaid kogemusi,“ sõnas ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid