VIDEO ja FOTOD | President Karis: aasta lõpp ja uue algus on julgeolekupoliitikas pingelised
(190)President Alar Karise kutsel kogunes täna pärastlõunal riigikaitse nõukogu, et arutada julgeolekuolukorda Ukrainas ja Euroopas, sealhulgas merealuse kriitilise taristu kaitset ning Eesti edasisi tegevusi Atlandi-ülese julgeolekutelje hoidmisel ja tugevdamisel.
Pärast kohtumist andsid president Alar Karis ja peaminister Kristen Michal pressikonverentsil ülevaate riigikaitse nõukogu kohtumisest.
Karis üles, et aasta lõpp ja uue algus saavad olema julgeolekupoliitikas pingelised, kuna Venemaa eskaleerib agressiooni Ukrainas enne talve, püüdes tekitada paanikat või alistamise meeleolu ukrainlaste hulgas. „On toimunud ka esimesed rünnakud uut tüüpi ballistiliste rakettidega, endiselt on õhus Venemaa sabotaažirünnakute foon,“ lisas ta.
Nii president kui ka peaminister rõhutasid, et Eesti on kaitstud ning iga päev pingutatakse selle nimel, et Eesti oleks veel rohkem ja paremini kaitstud.
President märkis, et praegusel ajal tuleb toetada ka Ukrainat veelgi rohkem, et sundida Venemaad sõda lõpetama. „Seda me teeme koos liitlastega, meil pole praegu ühtki põhjust sellelt kursilt eemale kaldumiseks,“ ütles ta. „Pigem on õige aeg surve suurendamiseks.“
Karise sõnul on alliansis juba 16 aastat tagasi otsustatud, et Ukraina koht on NATOs. „Nüüd on õige aeg ka Ukrainale ametlik kutse anda,“ ütles ta.
President tunnustas ka valitsuse pingutusi kaitsekulutuste tõstmisel ning ka laskemoona juurde hankimiseks. Ta märkis, et tulevikuvaates tuleb siiski võib-olla kaitsekulutusi tõsta lausa viie protsendi võrra.
„Me peame valmistuma kõige halvemaks ja seda me ka teeme, selleks et kellelgi ei tekiks soovi tulla ja katsetada Eestit ja Euroopat,“ rääkis Karis. „Seetõttu me ka kaitsekulutusi tõstame ja sisejulgeolekuga tegeleme.“
Pressikonverentsil toodi teemaks ka kaablite purunemised. Michali sõnul tehakse selles koostööd ka Soomega, et tulevikus kahjustusi kiirelt parandada. Lähiajal arutab ta ka erinevatel välisvisiitidel seda teemat.
Karis märkis, et eelmisest kaablite purunemise juhtumist on õpitud ning värske juhtumiga seotud olevat laeva ei ole sadamast ära lastud, et põhjalikumat uurimist läbi viia.
Riigikaitse nõukogu on nõuandev organ presidendi juures. Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.
Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiits- ja digiminister, majandus- ja tööstusminister ning kaitseväe juhataja.
