VIDEOD JA FOTOD | „Minu palk pole 5000 eurot kuus, mul on nipa-napa 1300!“ Päästjate protest tööajamuudatuste vastu sundis päästeameti oma otsusest taganema

Päästjad kogunesid teisipäeval hoiatuspiketiks siseministeeriumi hoone ette, et anda selge signaal, et kavandatavad töökorralduse muudatused pole vastuvõetavad. Piketile järgnenud siseministeeriumis toimunud kohtumisel lepiti kokku, et 2025. aastal tööajamuudatusi ei tehta.

Piketile tulnud päästjatega tuli vestlema ka päästeameti peadirektor Margo Klaos. Sooja vastuvõttu ta ei saanud, vastupidi. Aastaid päästeametis töötanud tuletõrjuja rääkis talle, et komandodes napib päästjaid ja keegi juurde tulla ka ei taha. „Autosid on terve pilv, aga inimesi pole,“ avaldas ta, mis vaatepilt avaneb põlengukohtadel.

Ta ütles, et tema palk on napp ja vaja lisa teenida. Uued graafikud aga vähendaks sedagi võimalust. „Mul on vaja kindlat sõna, et süsteem toimib. Et inimesi tuleb juurde, et palk saab suurem. Me räägime siin taandarengust praegu, mitte arengust,“ lausus ta.

Pikemalt videos.

Päästeamet plaanis algselt kehtestada uue töökorralduse, mille kohaselt oleksid päästjad töötanud senise ühe 24-tunnise vahetuse asemel vajadusel kaks 12-tunnist vahetust. Päästeala töötajate ametiühingu korraldatud küsitluse põhjal on aga vähemalt 120 töötajat väljendanud, et sellise korralduse jõustumisel nad sellel ametikohal enam ei jätka. Selle muudatuse tõttu toimus täna siseministeeriumi ees ka päästetöötajate korraldatud pikett.

Pikett eelnes neljapoolsele kohtumisele, kus Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühing, päästeamet ja siseministeerium arutasid päästeameti plaani rakendada valveteenistujatele edaspidi kaks korda kuus 12-tunniseid valvevahetusi.

Neljapoolne kohtumine oli Kalle Koopi sõnul väga tuline. Siseministeeriumi kantsleri Tarmo Miilitsa ettepanekul otsustati aga, et 2025. aastal päästeameti väljapakutud mudelit ei rakendata.

Koopi sõnul tehakse nüüd täiendavaid analüüse, milliseid tulemusi 12-tunnine mudel päriselt tooks ja otsitakse sellele ka alternatiivseid variante. „Peale selle lubati selgitada kõikides komandodes, kuidas see (12-tunniste valvete mudel - toim) tööle hakkab, kuidas inimesi mõjutab, kui palju valveid tuleb, ja nii edasi,“ sõnas Koop.

„Kuna täna käis kogu väitlus ümber selle, kas 24-tunnised vahetused alles jätta või mitte, siis midagi väga tõsiselt käsitleda ei saanud. Me küll mõtlesime, kas meil on vabu ressursse, et me saaksime värvata inimesi juurde ja selle arvelt personalipõudu katta - seda kahjuks pole,“ tõdes ta.

Peale selle räägiti Koopi sõnul kohtumisel ka palkadest. „Kantsleri vaade oli, et päästjate palk peaks olema vähemalt Eesti keskmise palga tasemel. Tahaksime selleni jõuda nii kiiresti, kui võimalik,“ lisas ta.

90% päästjatest teenib leiba ka teisel töökohal

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu peausaldusisik Kalle Koop selgitas, et 12-tunniste valvete kasutuselevõtt mõjuks päästjate ja nende perede majanduslikule ning sotsiaalsele heaolule väga negatiivselt.

„Päästjate hinnangul on poliitikud oma lubadusi murdnud ja päästjate töö on jätkuvalt väärtustamata. Oleme selgel seisukohal, et praegune 24-tunniste vahetuste süsteem kompenseerib nii seda kui vähest palka mingilgi määral,“ rõhutas Koop.

Päästjatele on selline muudatus Koobi sõnul vastuvõetamatu, sest väikese palga tõttu teenib ligi 90% päästjaid raha ka teisel töökohal.

„Nõnda võib ühe vahetuse juurde tekkimisega näiteks muul töökohal töötav päästja kaotada teiselt töökohalt kuus 100–220 eurot, sest päästeametis jääb palk ju samaks,“ tõdes ta. Päästjate praegune netopalk on tema sõnul kesine, keskmiselt umbes 1400 eurot. Päästjate keskmine brutopalk oli eelmisel aastal 1797 eurot.