Leedu välisminister: kui eilse lennuõnnetuse taga on Venemaa, võib see käivitada NATO vastuse

Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ei välista NATO 5. artikli rakendamist, kui eile varahommikul Vilniuse kohal toimunud lennuõnnetus peaks osutuma terrorirünnakuks.

Teisipäeval Eestis visiidil viibiv Landsbergis sõnas eilset kaubalennukiõnnetust kommenteerides, et tegemist on muret tekitava olukorraga. Uurimine algas ametlikult eile varahommikul ja seda koordineerib Leedu valitsus. „Ma saan öelda, et uurime kõiki võimalikke variante. Seni ei ole me mitte ühtegi võimalust välistanud,“ lausus minister.

Ehkki praegu pole võimalik toimunud õnnetusest üksikasjalikumalt rääkida, sunnib see Landsbergise sõnul praeguse julgeolekukeskkonna üle järele mõtlema. „See õnnetus sunnib meid endilt küsima, kas oleme valmis võimaluseks, et selle taga võib olla väline sekkumine, et tegu on välisriigi korraldatud sabotaažiga,“ sõnas ta. „See konkreetne juhtum ei pruugi selleks osutuda, kuid mõni teine küll.“

Ta lisas, et Balti riikide jaoks on ennekõike oluline teha kõik mis enda võimuses, et sellisteks sündmusteks valmis olla. Landsbergise sõnul on tähtis saata oma partneritele selge sõnum, et meie riigid paiknevad hübriidrünnakute alas ja inimesed muretsevad. „Me peame Venemaale saatma väga selge sõnumi, millised on need punased jooned, mida nad ei soovi ületada. Seda ei tule teha mitte ainult Eesti või Leedu välisministril, vaid seda peavad tegema kõik meie võimsad liitlased.“

Ent mis võiks saada, kui eilne kaubalennukiõnnetus peakski osutuma Venemaa korraldatud hübriidrünnakuks? Kas see oleks piisav alus NATO kollektiivkaitse rakendamiseks? „Õnnetuse põhjus pole üheselt mõistetav ja nõuab seetõttu väga põhjalikku uurimist,“ alustas Landsbergis. „Ent kui rääkida teoreetiliselt, kuidas vastata võõrriigi hübriidrünnakule, siis mina olen veendunud, et sellest piisab NATO 5. artikli rakendamiseks.“

Ukraina toetamiseks on vaja julgust

Leedu välisminister lisas, et rünnaku deklameerimine on iga liikmesriigi enda kätes. „Arvan, et terroristlikud rünnakud kvalifitseeruvad selleks,“ sõnas ta ja lisas, et NATO 50-aastase ajaloo jooksul on kollektiivkaitse põhimõtet rakendatud ainult korra ja toona vastuseks terroristlikule tegevusele.

Landsbergis peatus pikemalt ka Ukraina toetamisel. Tema sõnul peaksid Balti riigid nüüd ja edaspidi rahvusvaheliselt rõhutama, et selles tegevuses peab olema julge. „Vladimir Putin on hirme võimendanud. Ta ootab, et tõmbaksime rohkem piire, leevendaksime konflikti, põhimõtteliselt kardaksime teda,“ rääkis Landsbergis. „Nii meie kui ka Ukraina ainus võiduvõimalus on olla julge.“ Näiteks ei välistanud ta võimalust, et ühel päeval tuleb valmis olla võimaluseks, et Euroopa sõdurid sisenevad Ukrainasse.

Ühtlasi tunnustas ta Eesti algatust annetada 0,25% oma SKP-st Ukraina toetuseks. „Mõelge, mis võiks juhtuda, kui sellised riigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja USA ka sellega ühineks. See muudaks kindlasti selle sõja käiku.“ Selle kõrval on vaja ka julgeolekugarantiisid, lisas ta. Ukraina tulevikku Euroopa Liidus või NATO-s on väga keeruline arutada, kui me ei saa ukrainlastele anda julgeolekugarantiid, et Venemaa näiteks viie aasta pärast neid uuesti ei ründa, rääkis Landsbergis.

Landsbergis on olnud Leedu välisminister alates 2020. aastast.