Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on seekordne kodanikupäev erakordne. „Kodanikupäeva aumärkidele ja aasta kodaniku tiitlile esitati erakordselt palju kandidaate – lausa kaks korda rohkem kui möödunud aastal. Usun, et see peegeldab meie ühiskonna võimet hinnata ja väärtustada neid inimesi, kes on valmis oma ajast ja energiast panustama, et teistel oleks parem olla. Ühtlasi on hea meel, et jätkuvalt on kandidaate ka erinevatest elu- ja tegevusvaldkondadest, näiteks tänavu esitati mitmeid kandidaate haridus- ja noortevaldkonnast, mis näitab, et meie ühiskond oskab järjest enam hinnata ka tööd ja panust meie järeltuleva põlvkonna kasvatamisel,“ lisas Läänemets.

Siseministri sõnul iseloomustavad Eesti kodanikuühiskonda selle igas valdkonnas ja mõõtmes pühendunud ja teotahtelised inimesed, kes ei panusta ainult vabatahtliku tööga vaid leiavad ka nutikaid lahendusi ja innovatiivseid algatusi, millega positiivseid muutusi esile kutsuda. „Selles mõttes on tänavune aasta kodanik Iti Aavik kindlasti eeskuju ja inspiratsioon kõigile, kes soovivad oma tegemistega meile paremat tulevikku luua. Silmapaistva kodanikuühiskonna vedurina on Iti Aavik panustanud nii kaitsevaldkonnas, heategevuses kui ka kestlikusse arengusse. 20-aasta pikkuse tegevuse sisse mahuvad nii kohalikud kui ka rahvusvahelise haardega projektid,“ ütles Läänemets.

Iti Aavik on alates 2018. aastast juhtinud Carolin Illenzeeri fondi, mille kaudu toetatakse vigastatud või langenud kaitseväelaste laste haridusteed ning samas ka üks „Hoolides homsest“ kestlikkusfestivali eestvedajaid. „Aaviku võimed aga riigipiire ei tunnista ning lisaks panustamisele Eesti kodanikuühiskonda, on ta juhtinud ka algatusi, mis puudutavad näiteks naiste nõustamist Tadžikistanis või naiste õiguste edendamist Armeenias. Oma inspireeriva isiksuse ja juhtimisoskusega suudab Iti Aavik tuua kokku erinevaid ühiskonnagruppe ning sealjuures panustada ka laiapõhjalisse riigikaitsesse, mis on meile täna ülioluline,“ lisas Läänemets.

Aavik ütles oma tänukõnes, et kui soovime kasvatada aktiivseid kodanikke, kes panustavad ühiskonda, siis peaksime varakult mõtlema, mis on need eeskujud, mida me noortele ja lastele näitame iseendi kujul, kuidas panna neid tundma nii, et nad tajuks, et nende tegevusel on mõju ning hääl ning nad julgeks tulevikus olla aktiivsed kodanikud. „See ei ole mitte ainult lapsevanemate ning õpetajate kohustus, vaid meie kõigi mure, sest sellest sõltub, millises ühiskonnas me homme elada soovime,“ ütles Aavik.

Aasta kodaniku aunimetust anti sel aastal üle 22. korda. Kodanikupäeva aumärke antakse järjekorras juba 27. korda. Tänavu esitati aumärgi komisjonile 48 ettepanekut aumärgi andmiseks. Aumärgi saavad inimesed, kes on oma kogukonnas või laiemalt ühiskonnas jätnud olulise jälje, edendades kodanikukasvatust, väärtustades kodanikuteadvust või tehes vabatahtlikku tööd oma kogukonnas.

Kodanikupäeva aumärgid said:

  1. Grete Arro

  2. Anne Saavaste

  3. Kristiina Adamson

  4. Maarja-Liisa Lepsalu

  5. Ago Ambur

  6. Kaisa Vahtmäe

  7. Kristina Kuldma

  8. Maidu Lempu

  9. Johannes Tõrs

  10. Sandra Liiv

  11. Riive Tamm

  12. Piret Haljend

  13. Ülle Jääger

  14. Eevi Paasmäe

  15. Janek Murakas

Kodanikupäeva aumärkide ja aasta kodaniku aunimetuse kandidaate saavad esitada kõik era- ja juriidilised isikud. Aumärgi komisjon koosneb riigiasutuste ja vabaühenduste esindajatest ning kodanikuühiskonnas silma paistnud isikutest. Aumärki ja aunimetust antakse vaid kord elus. Aumärgisaajate nimekirja alates 1998. aastast saab näha riigiportaalis eesti.ee.

Siseministri haigestumise tõttu andis tunnustused üle terviseminister Riina Sikkut.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena