Uus Euroopa Komisjon rõhub kaitse ja konkurentsivõime tugevdamisele

Täna uueks ametiajaks Euroopa Komisjoni presidendiks kinnitatud Ursula von der Leyen hoiatas, et Euroopal ei ole oma kaitse ja konkurentsivõime arendamisel aega raisata.

Strasbourg’is Euroopa Parlamendi ees esinedes ütles von der Leyen, et tema meeskond on valmis kohe kuhjuvate väljakutsete kallal tööle hakkama, vahendab AFP.

Piiril möllava Ukraina sõja tingimustes peab Euroopa Liit kiiresti kaitsekulutusi kasvatama, teatas von der Leyen.

„Meil ei ole aega raisata. Ja me peame olema sama ambitsioonikad, kui tõsised on ohud,“ ütles von der Leyen.

Alates Kiievi toetamisest kuni sõjani Lähis-Idas, majandusliku rivaalitsemiseni Hiinaga ja Donald Trumpi naasmiseni on Euroopa Liidul käed tööd täis.

„Meie vabadus ja suveräänsus sõltuvad rohkem kui kunagi varem meie majanduslikust tugevusest. Meie julgeolek sõltub meie võimest konkureerida, innoveerida ja toota,“ ütles von der Leyen.

Euroopa Liidu parempoolsed, tsentristid ja vasakpoolsed leppisid eelmisel nädalal kokku 27-liikmelise komisjoni uue koosseisu poolt hääletamises. Seda juhib teist ametiaega 66-aastane von der Leyen.

Relvad ja tariifid

Tippametid uues komisjonis räägivad järgmise viie aasta prioriteetidest.

Euroopa Liidu välispoliitika kõrgeks esindajaks saab Kaja Kallas ja Euroopa Liidu taasrelvastumist hakkab juhtima Leedu endine peaminister Andrius Kubilius. Mõlemad on olnud karmid Venemaa kritiseerijad.

Von der Leyen ütles täna, et midagi on valesti, kui Moskva kulutab riigikaitsele kuni üheksa protsenti SKT-st, aga Euroopa Liit 1,9%.

„Meie kaitsekulutused peavad kasvama. Me vajame riigikaitse ühisturgu. Me peame tugevdama kaitsetööstusbaasi,“ ütles von der Leyen.

Varem on von der Leyen öelnud, et Euroopa Liit peab investeerima järgmisel aastakümnel 500 miljardit eurot, et Venemaa ja Hiina tempos püsida.

See on muutunud veelgi olulisemaks Donald Trumpi USA presidendiks valimise tõttu.

Päevakorras on ülespoole kerkinud ka kaubanduspoliitika, mida hakkab juhtima Maroš Šefčovič Slovakkiast. Tuleb hakata vägikaigast vedama tollitariife armastava Trumpiga, kes võib nõuda, et Euroopa Liit ostaks rohkem USA kaupu, ähvardades vastasel juhul kõrgemate tollitariifidega.

Von der Leyen ei maininud oma kõnes Trumpi, aga ütles, et Euroopa peab ületama „innovatsioonilõhe“ USA-ga, et siinne majandus õitseks.

Stéphane Séjourné Prantsusmaalt hakkab juhtima tööstusstrateegiat ajal, kui tootmisel on raskusi Hiina konkurentsi, kõrgete energiahindade ja väheste investeeringute tõttu.

Prantsusmaa endine välisminister peab hakkama koostööd tegema hispaanlanna Teresa Riberaga, kes on uus konkurentsi- ja rohepöördevolinik, et tasakaalustada majanduskasv kliimaeesmärkidega.

„Me vajame hädasti rohkem erainvesteeringuid,“ ütles von der Leyen, lisades, et tuleb teha tööd, et ettevõtetel oleks Euroopas lihtsam kasvada.

Von der Leyeni roll

Et Prantsusmaa ja Saksamaa poliitiline juhtroll on nõrgenenud, võib von der Leyen mängida teisel ametiajal suuremat rolli Euroopa tuleviku kujundamisel, märgivad analüütikud.

Saksamaa endine kaitseminister on oma võimu ja poliitikuprofiili viimase viie aastaga märkimisväärselt tugevdanud, kommenteeris Luigi Scazzieri mõttekojast Euroopa Reformi Keskus.

Von der Leyen on välja juurinud volinikud, kellega ta oli eri meelt, nagu prantslase Thierry Bretoni, ning saanud kasu poliitilistest liitudest, nii et riigid on täitnud tema uue meeskonna temasuguste konservatiividega.

Senine siseasjade volinik Ylva Johansson ütles, et komisjoni uus koosseis on võrreldes 2019. aastaga silmitsi enamate ohtudega, aga komisjon ise on palju töövõimelisem kui viis aastat tagasi.

„Seda ka tänu Ursula von der Leyeni isikule, sest ta on väga käed küljes asja juures,“ ütles Johansson.