Avalikkust raputanud juhtumiga seotud lastekaitsetöös tuvastati kaheksa rikkumist

Sotsiaalkindlustusametis sai valmis oktoobri keskel lastekaitsetöö õiguspärasuse kontrollimiseks alustatud järelevalvemenetlus, kus kontrolliti, kas ühe juhtumi lahendamisel on lapse parim huvi esikohale seatud.

Sotsiaalkindlustusamet kontrollis järelevalvemenetluses Tallinna Kesklinna valitsuse ja Pirita linnaosa valitsuse tegevuse vastavust lastekaitseseaduses ja sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele lapse hooldus- ja suhtlusõiguse vaidluse perioodil. Järelevalve fookuses oli lapsele abi osutamine ja tema heaolu toetavate meetmete kohaldamine viisil, mis seab esikohale lapse parimad huvid.

Järelevalve leidis, et linnaosa valitsuste tegevus ei olnud lapse juhtumi lahendamisel õiguspärane, mis kogumis viisid selleni, et tavapärasest oluliselt keerulisema juhtumi lahendamine ei sujunud oodatud viisil.

„Kokku tuvastasime kaheksa rikkumist, millest olulisemateks on, et lapse abivajadus oli hindamata, juhtumimenetlus algatamata ning planeerimata last toetavad meetmed. Lisaks ilmnesid puudujäägid lastekaitse töö korralduses, mis tuleb linna lastekaitsetöö protsessides ja ka töötajate toetamise osas parandada, et tagada tulevikus kõigi lastekaitse juhtumite käsitlus lapse huvidest lähtuvalt parimal võimalikul viisil,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti (SKA) järelevalvetalituse juhataja Kersti Kask.

Puudutamata ei jäänud tema sõnul ka lastekaitsetöötajate endi toetamise ja kaitsmise küsimus. Tööandja peab leidma võimalusi pakkuda töötajale keerulises olukorras tuge ja turvatunnet ning looma võimaluse teadmiste ja kogemuste jagamiseks, et juhtumid saaksid parima lahenduse. Sel korral tundsid lastekaitsetöötajad, et nad on oma töös ja teravate erimeelsuste lahendamisel vanematega üksi jäetud.

SKA hinnangul tuleb hooldusõiguse vaidluste puhul lapse abivajadust hinnata alati. Igakülgse abivajaduse hindamise põhjal saab läbi viia analüüsi, millest omakorda selguvad vajalikud tegevused.

Lisaks eespool nimetatutele puudutasid SKA etteheited lastekaitsetöö osas linnaosavalitsuse sisest ja linnaosavalitsuste vahelist koostööd ning võrgustikutööd, mis praegusel kujul ei taga lastekaitseseaduses toodud ülesannete täitmist. „Praktikas tekitab see olukorra, kus juhtumi lahendamisel puudub arusaam ülesannete jaotusest ning lõpuks võivad jääda lapse jaoks olulised toimingud tegemata,“ ütles Kask.

„Sisulise poole pealt rõhutame muuhulgas seda, et taolistes vaidlustes tuleb last eesseisvateks tegevusteks varakult ning põhjalikumalt ette valmistada. Näiteks tuleb võtta aega temaga usaldusliku suhte loomiseks, last kuulata ning talle arusaadaval viisil selgitada eesootavaid tegevusi,“ selgitas Kask.

Tallinna linnavalitsus on alustanud puuduste kõrvaldamist. Sotsiaalkindlustusamet jälgib seda protsessi väga tähelepanelikult ja on kavandanud järelkontrolli 2025. aasta kevadel, veendumaks, et tegemist ei ole ühekordse muudatusega, vaid protsessid on ümbervaadatud.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti laste ja perede heaolu osakonna juhataja Kaisa Vetemaa sõnul on sotsiaalkindlustusameti hindamisega linnal võimalus lapse heaolu spetsialistide tegevustesse sügavamalt sisse vaadata.

„Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametil ei ole praegu õigust linnaosade lapse heaolu spetsialistide tööd hinnata või seal järelvalvet teostada, mistõttu pöördusimegi abipalvega sotsiaalkindlustusameti poole. Saadud tulemuste põhjalt saame spetsialistidele veelgi täpsemalt nõu ja tuge pakkuda ning nende tähelepanu vajalikele toimingutele suunata. Linna jaoks on kindlasti tegemist õppekohtadega, kitsaskohtade adresseerimine süsteemis, aitab pikas perspektiivis süsteemi parandada.“