Elulõpu tahteavalduse eelnõu valmis: patsiendid saavad õiguse keelduda elustamisest, vereülekannetest, dialüüsist ja sondiga toitmisest

Väljatöötamiskavatsuse tagasiside põhjal valmis sotsiaalministeeriumis patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõu.

Patsiendi elulõpu tahteavalduses saab inimene ette määrata, millist ravi ta ei soovi tulevikus otsusevõimetuna saada, kui terviseseisund on pöördumatult halb. Plaanitava tahteavaldusega ei saa soovida eutaneerimist, vaid on võimalik loobuda elu säilitavast ravist, kui paranemise lootust pole.

Terviseminister Riina Sikkut kinnitas pressiteate vahendusel, et eelnõuga tagatakse inimese enesemääramise austamine olukordades, kus patsient ei saa otsuseid langetada. „Me anname inimestele võimaluse vältida asjatuid kannatusi ja samas säilitada kontroll oma elu üle. Elulõpu tahteavaldused on praeguseks reguleeritud 16 Euroopa riigis, sealhulgas Lätis. Eesti suundumine nende riikide hulka näitab meie pühendumust inimõigustele ja kaasaegsele tervishoiule,“ ütles ta.

Sotsiaalministeeriumi nõunik-peakaplan Katri Aaslav-Tepandi ütles, et võrreldes suvise väljatöötamiskavatsusega on eelnõus täpsustatud elulõpu tahteavalduse koostamise aluseid ja välja on töötatud kogu protsess alates hetkest, kus inimene otsustab elulõpu tahteavalduse teha, kuni arsti nõustamise, tahteavalduse koostamise ja jõustumiseni.

Tepandi selgitas, et elulõpu tahteavaldusega saab inimene keelduda teatud tervishoiuteenustest juhuks, kui ta on tulevikus otsusevõimetus ja pöördumatult halvas terviseseisundis. See peaks tagama inimese enesemääramise õiguse ja selle, et ta on selgelt väljendanud, milline elukvaliteet on talle vastuvõetamatu. Arstid omakorda saavad siis austada ja selle kohaselt talitada.

„Elulõpu tahteavalduse koostamise käigus mõtleb inimene põhjalikult järele, kaalub oma valikuid, arutab neid lähedastega, usaldusisikuga ning läheb kindlasti arsti nõustamisele. Seejärel otsustab ta, millised tervishoiuteenused, raviprotseduurid ja sellega kaasnev elukvaliteet on talle vastuvõetamatu. Lisaks võib tahteavalduses enda isiklikud soovid kirja panna. Näiteks, kas soovib vaimulikku, kes oleks ta juures viimsetel hetkedel. Samuti matustega seotud soovid. Need ei ole tervishoiutöötajale siduvad, aga hea on neid lähedastele anda teada ja kui võimalik, siis täita. See väärtustab inimese elu viimseid aegu ja tema soove,“ rääkis Tepandi.

Inimesele antakse valik keelduda elu pikendavast ravist

Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloog-vanemarst Katrin Elmet selgitas, missugused pöördumatud olukorrad võivad olla inimetele elukvaliteedi mõttes vastuvõetamatud. „Nendeks võivad olla püsiv teadvusetu seisund ning vaimse ja füüsilise võimekuse süvenev ja pöördumatu alanemine, mis tekib näiteks dementsuse ja progresseeruvate neuroloogiliste haiguste korral.“ Ta rõhutas, et mõni inimene ei soovi elada olukorras, kus ta on igapäevases elus, muuhulgas ka hügieenitoimingutes, täielikult sõltuv teistest.

Elmet rääkis, et inimene saab ka osadest tervishoiuteenustest keelduda, peamiselt sellistest, mis pikendavad elu ning takistavad tõsise terviserikke korral inimese suremist. „Kõige tavalisem on, et inimene ei luba ennast elustada, kui süda peaks seisma jääma. Kuid loobuda saab ka erinevatest elutähtsate organite asendusravist, mida tehakse intensiivravi osakonnas, näiteks kopsude kunstlik ventilatsioon ja dialüüs.“ Ta täpsustas, et suremist takistavad ka vedelike ja toidu manustamine sondi kaudu, vereülekanded, mitmesugused ravimid ning kasvajate ravi – ka nendest ravivõtetest saab soovi korral keelduda.

„Enamasti ei saa inimene tahteavaldusega soovida mingit spetsiifilist ravi, sest meditsiiniliselt põhjendatud ravi on tagatud niigi. Küll aga saab tahteavalduses rõhutada soovi saada igakülgset vaevusi leevendavat ravi ehk palliatiivravi,“ rääkis Elmet. Ta lisas, et kui keegi soovib tulevikus loobuda palliatiivravist, siis see pole võimalik – keegi ei saa keelata endale osaks saavate kannatuste leevendamist olukorras, kui ta on muutunud otsustusvõimetuks.

Lisaks regulatsioonile on kavas lisada tervisekassa rahastavate teenuste sekka patsiendi elulõpu tahtevaldusega seotud arstlik konsultatsioon. Kavas on arstkonnale koostada juhendmaterjal ja teha koolitusi, et tõsta nii arstkonna kui ka laiema avalikkuse teadlikkust elulõpu tahteavaldusest, selle koostamise ja muutmise võimalustest ning järgimise olulisust arstide poolt.

Selged tingimused protsessiks

Eelnõu seab selged tingimused, mida tuleb tahteavalduse koostamisel järgida. Inimene peab olema täisealine ja otsusevõimeline. Arsti nõustamine on kohustuslik, et tagada teadlik ja kaalutletud otsus. Oma tahet saab avaldada üldjuhul tervise infosüsteemis, see on igal hetkel tühistatav ja soovi korral muudetav.

Aaslav-Tepandi selgitas, et kuna inimeste soovid, terviseseisundid ja digivõimekus on erinevad, on ka paberil vormistamise võimalus. „Kui inimene ei saa anda digitaalallkirja, siis võib ta koos arstiga täita tahteavalduse ning allkirjastada selle omakäeliselt. Seejärel skaneeritakse või pildistatakse allkirjastatud dokument ning laaditakse üles tervise infosüsteemi. Nii on elulõpu tahteavaldus kättesaadav kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele.“

Usaldusisiku roll ja tunnistaja kaasamine

Soovi korral saab inimene määrata usaldusisiku. Usaldusisik seisab hea selle eest, et inimese tahe oleks austatud ja järgitud. Kui puudub usaldusisik ja inimene ei saa tervisliku seisundi tõttu ise allkirja oma tahteavaldusele anda, tuleb appi tunnistaja. Tunnistaja kinnitab, et tahteavaldus väljendab isiku tegelikku soovi ja on tehtud vabatahtlikult. Tunnistaja peab olema vähemalt 18-aastane ja teadlik dokumendi sisust. Nii on tagatud, et dokument on kehtiv ja inimese tahe on selgelt väljendatud.

Eelnõu plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2027. aastal. „See annab meile aega luua vajalikud IT-lahendused ja koolitada tervishoiutöötajaid,“ ütles Aaslav-Tepandi. „Oluline on, et nii meie ühiskond, meie inimesed kui ka arstid oleksid uue süsteemi rakendamiseks valmis.“

Patsiendi elulõpu tahteavalduse väljatöötamine algatati vastavat Vabariigi Valitsuse tööplaanile, milles nähti ette luua lihtsam õiguslik võimalus patsienditestamendi koostamiseks. Elulõpu tahteavalduse eelnõu koostamisele on eelnevalt suure panuse andnud laiapõhjaline asjatundjate töörühm, mis oli ellu kutsutud 2020. aastal Eesti Arstide Liidu eetikakomitee ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvedamisel.