Rahvusmõtte auhinna pälvis ajakirjandusloolane ja museoloog Krista Aru

Rahvusülikooli aastapäeva aktusel kuulutati välja tänavune Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks on ajakirjandusloolane ja museoloog Krista Aru.

Täna, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool 105 aasta möödumist eestikeelse ülikooli asutamisest ning sellega seoses kuulutas ülikooli rektor Toomas Asser välja tänavuse Rahvusmõtte laureaadi ehk Krista Aru. „Hiljutisel rektor Johan Kõpu 150. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil võttis Krista 20. sajandi alguse Tartu, Tartu Ülikooli ja Eesti ühiskonna eestvedajatele pühendatud ettekande kokku sooviga, et ka meie suudaksime toonaste suurmeeste kombel oma elus korraga nii unistada kui ka tegutseda. Krista ise oskab seda hästi, isegi suurepäraselt – jätkugu meil oskust ja veel palju võimalusi seda temalt õppida,“ ütles Asser.

Krista Aru tegevuse mõju ulatub tema kandidatuuri esitajate sõnul kaugemale akadeemilise maailma piiridest: ta on rahvuse hääl ja eestkõneleja ühiskonnas laiemalt. Seejuures ei lange ta rahvuse ja rahvuslikkuse mõistete pantvangi, kultuurilisse suletusse ega kaitsesse, vaid käsitleb neid teemasid avaralt ning avatult, tasakaalustades meie riigi, rahvuse ja kultuuri huve maailmavaadete üleselt.

Rahvusmõtte auhinna komisjoni liige, teleajakirjanik ning tele- ja filmikriitik Joonas Hellerma rõhutas aktusel peetud kõnes Krista Aru panust eesti rahvusmõtte loomisse kahe elemendi – mälu ja tahte – kaudu. „Krista Aru on raamatukogu. See on suur ja avar hoone, mis ühelt poolt hoiab alles meie mälu, aga teisalt ka avab selle: see on nende inimeste kohtumispaik, kes saavad loetu üle mõtteid vahetada, kõneleda üksteisele oma mõtetest, soovidest ja ideaalidest ning uuendada niimoodi oma tahet, oma tulevikuvaadet,“ rääkis Hellerma.

Vastse laureaadi sõnul väärtustatakse saadud auhinnaga eelkõige tööd, mida tehakse Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Tartu Ülikooli raamatukogus ning teistes Eesti muuseumides ja raamatukogudes. „See on tunnustus tegevusele, mis tagab, et eesti kultuur kestaks, edeneks ja oleks ka edaspidi Eesti iseolemise nurgakivi,“ rääkis Krista Aru.

Krista Aru on ühiskonnategelane ja teadlane, kes seisab eestikeelse hariduse, kultuuripärandi ja ajaloo väärtustamise eest. Enda töö ja tegevusega on Aru aidanud Eesti identiteeti säilitada ja taasmõtestada, inspireerides eri põlvkondi väärtustama meie eelkäijate tegusid, lugusid ja pärandit.

Krista Aru on pühendunud ajakirjandusloo uurija. Tema suure kirega tehtud töö Jaan Tõnissoni pärandi uurimisel ja selle tulemuste avaldamine kaheosalise monograafiana 2019. aastal on elutöö mõõtu. Loomulikult ei ole Tõnisson tema ainus huviobjekt – Krista Arust on kujunenud meie rahvusriigi kunagiste loojate tippasjatundja. Tema akadeemiline töö, kirjutised ja ettekanded rahvuslike suurkujude tegevuse tutvustamiseks moodustavad väärtusliku osa Eesti kultuuriloost. Viimasel ajal on ta koolitanud Eesti tegevajakirjanikke ajakirjandusloo alal.

Krista Aru on juhtinud Eesti kultuuri olulisimaid mäluasutusi: Eesti Kirjandusmuuseumi (1995–2005), Eesti Rahva Muuseumi (2006–2012) ja Tartu Ülikooli raamatukogu (2019–2024). Tema töö on nõudnud suurt pühendumist ja mõtestamist, sest ühtki neist asutustest ei ole ta saanud tüürida meeldivas pärituules. Tema juhtimise all kavandati Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitust – praegune ERM sündis tänu tema inspireerivale ja tahtekindlale eestvedamisele. Krista Aru algatusel on kõigis neis asutustes viidud ellu arvukalt Eesti kultuuri tutvustavaid ja uurivaid projekte.

Rahvusväärtuste aktiivse eestkõnelejana on Aru osalenud paljude kultuuri- ja teadusasutuste tegevuses. Praegu on ta muu hulgas Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige, Eesti arhiivinõukogu liige ja Jaan Tõnissoni Seltsi esimees. Krista Aru on pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi (2000), Jaan Krossi kirjandusauhinna (2021), Eesti Teaduste Akadeemia medali (2022) ja Tartu Ülikooli aumärgi (2023).

Krista Aru on 21. Rahvusmõtte auhinna laureaat. Rahvusmõtte auhinda antakse välja alates 2004. aastast, et tunnustada isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Auhinna juurde kuuluvad ka Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili lektori Christi Küti loodud vaip ja 50 raamatut Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarjast.

11-liikmelisesse auhinnakomisjoni kuulusid lisaks 2023. aastal auhinna pälvinud Merle Karusoole Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser, võrdleva poliitika professor Piret Ehin, emeriitprofessor Jaak Kikas, eesti kirjanduse professor Arne Merilai, anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf, teleajakirjanik Joonas Hellerma, Eesti Kunstiakadeemia rektor professor Mart Kalm, museoloog Sirje Karis, ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk ning tekstiilikunstnik akadeemik Anu Raud.