Rumeenia parlamendivalimistel suutsid vasakpoolsed edestada paremäärmuslasi

Rumeenias eile toimunud parlamendivalimistel paistavad enim kohti saavat valitsevad vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid (PSD), kes on suutnud tõrjuda pead tõstvat paremäärmuslikku liikumist, mis esitab väljakutse läänemeelsele orientatsioonile.

Tegemist oli teisega kolmest järjestikusest hääletusest uue parlamendi ja uue presidendi üle. Presidendivalimiste esimeses voorus 24. novembril saavutas ootamatu võidu sõltumatu paremäärmuslane Călin Georgescu, vahendab Reuters.

Parlamendivalimistel kardeti marurahvuslikke paremäärmuslikke erakondi, millest osa tunneb sümpaatiat Venemaa suhtes ja on Ukraina toetamise vastu.

Kui aga esialgsed tulemused kinnitust leiavad, saab PSD juhitud läänemeelne koalitsioon parlamendis valitsuse moodustamiseks piisavalt kohti, kuigi paremäärmuslased on oluline jõud, millega arvestada.

Laialdast koalitsiooni on aga keeruline moodustada erimeelsuste tõttu reformide ja meetmete üle, mida on vaja eelarvepuudujäägi kontrolli alla saamiseks. See on 8% SKT-st ja Euroopa Liidu suurim.

Cluj-Napocas asuva Babeș-Bolyai ülikooli politoloog Sergiu Mișcoiu ütles, et PSD on tõenäoliselt igasugustel koalitsiooniläbirääkimistel keskses rollis, aga valimistulemused viitavad kõige killustunumale poliitilisele spektrile alates 1990. aastast. See peegeldab süvenevaid ühekondlikke lõhesid Rumeenias, kust võib leida Euroopa liidu vaeseimaid piirkondi.

Kui loetud oli 99,45% häältest, oli PSD toetus 22,6%. Sellele järgnes paremäärmuslik Rumeenlaste Ühendamise Allianss (AUR) 18,2%-ga. Presidendikandidaat Elena Lasconi tsentristlik opositsioonierakond Rumeenia Päästmise Liit (USR) on kogunud 12,1% häältest ja senine väiksem koalitsioonipartner Liberaalid 14,4%. Kaks paremäärmuslikku seltskonda SOS ja POT on saanud vastavalt 7,6 ja 6,3% ning ungarlaste erakond UDMR 6,5% häältest.

Pärast kampaaniat, mille käigus domineerisid valijate mured eelarveprobleemide ja elukalliduse pärast, sattusid valimistel vastasseisu paremäärmuslased ja Euroopa-meelsed peavooluerakonnad, mis on valijaid vihastanud sisevõitluste ja korruptsiooniga.

Paremäärmuslased on kasutanud Rumeenia toetust Ukrainale, et külvata hirmu sõja levimise ees üle piiri, kui Rumeenia ei lõpeta seda toetust. Samuti on paremäärmuslased väitnud, et Ukraina põgenikud saavad eelistatud kohtlemise osaliseks.

Sotsiaaldemokraadist peaminister Marcel Ciolacu jäi presidendivalimiste esimeses voorus kolmandaks. PSD otsustab täna, millistel tingimustel koalitsiooniläbirääkimistele minna, teatas Euroopa Parlamendi liige Victor Negrescu.

Poliitikakommentaator Radu Magdini sõnul on tõenäolisem PSD koalitsioon tsentristlike erakondadega ja palju sõltub sellest, kellest saab president.

Rumeenia põhiseaduskohus lükkas reedel tänasele edasi otsuse tegemise selle üle, kas tühistada presidendivalimiste esimese vooru tulemused. Ootamatu tulemus tekitas kahtlusi. Kui otsustatakse esimest vooru korrata, toimub see 15. detsembril ja teine voor 29. detsembril.