Kristina Kallas: kõik vajaminevad osapooled allkirjastasid haridusleppe
(72)
Tänaseks, 3. detsembri hommikuks on haridusleppe allkirjastanud õpetajad, koolijuhid ja erakoolid. Teisalt on leppe allkirjastanud vaid üheksa omavalitsust.
Allkirjastamise otsusest on teada andnud Kadrina vald, Kose vald, Lääne-Harju vald, Lüganuse vald, Peipsiääre vald, Setomaa vald, Tartu vald, Toila vald ja Kohtla-Järve linn. Ka Tallinn on väljendanud meedias valmisolekut leppega ühineda.
Leppe on allkirjastanud ka Eesti haridustöötajate liit, Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti koolijuhtide ühendus.
Erakoolidest on leppega liitumisest teavitanud Eesti kristlike erakoolide liit, Eesti vabade waldorfkoolide ja -lasteaedade ühendus, Eesti eraüldhariduskoolide ühendus, MTÜ Inimeselt Inimesele, MTÜ Kool 21. sajandil ja MTÜ Tartu Katoliku Hariduskeskus.
Haridusminister Kristina Kallas (E200) avaldab tänu kõigile, kes on juba leppe allkirjastanud, ning loodab, et neid omavalitsusi, kes mõistavad õpetajate järelkasvu tagamise tähtsust ja kirjutavad hea tahte lepingule alla, lisandub veelgi. „Õpetajate järelkasv ja töötingimused on meie kõigi ühine vastutus. Õpetajate töökoormuse ja karjäärivõimaluste parandamine on ainuvõimalik lahendus, et meil oleks tulevikus piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajaid,“ sõnas Kallas.
Kehtestatakse karjäärimudel
Haridusleppe sõlmimise eesmärk on Kallase sõnul anda üldhariduskoolide õpetajatele kindlus karjäärivõimaluste, töötasu ja -koormuse suhtes, vältides samas riiklikku ülereguleerimist, säilitades võimalikult palju Eesti haridusele seni edu toonud paindlikkust ning koolipidajate ja -juhtide autonoomiat.
Ka haridusleppe sõlmimise järel lepivad õpetaja tööülesannetes ja koormuses tema sõnul endiselt kokku koolijuht ja õpetaja. „Haridusleppega ei kehtesta riiklikku tunni normkoormust. Seda ei pea vajalikuks ükski osapool, sest see rikuks täna toimivat autonoomset korraldust. Läbirääkijad pidasid oluliseks säilitada autonoomia ja samas leppida kokku üldistes õpetaja koormuse tingimustes, et parandada õpetajate töötingimusi,“ sõnas ta.
Omavalitsuse autonoomiat suurendab Kallase sõnul ka leppe punkt, millest tulenevalt kehtestab kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja palgakorralduse kooli juht, mitte riik.
Leppe eesmärk oli sõnastada üleriigiline raamkokkulepe, millega astutakse samm lähemale õpetajate järelkasvu tagamisele. Rakendatava karjäärimudeli eesmärk on Kallase sõnul toetada iga õpetaja professionaalset arengut, head ja tõhusat õpetamist ning haridusuuendust. „Igal õpetajal on võimalik saada osa karjäärimudelist: kõik saavad oma karjääri kavandada ning tegutseda karjäärieesmärkide saavutamise nimel,“ sõnas ta.
Samuti on kõigil õpetajatel võimalik taotleda vanemõpetaja ja meisterõpetaja kutset, saavutada kolmas ja neljas karjääriaste ning vastavalt ka 1,1- ja 1,3-kordne töötasu alammäär. Karjäärimudeli edukaks kasutuselevõtuks on plaanis suurendada koolipidajatele eraldatavat tööjõukulude diferentseerimise komponenti 20 protsendilt 24 protsendile. See annab Kallase sõnul koolipidajale nii senisest suurema autonoomia kui ka võimaluse diferentseerida õpetajate töötasu.
