Parempoolsed: hariduslepe on läbi kukkunud, minister peaks kaaluma tagasi astumist

Parempoolsete juhatuse liikme Andres Kaarmanni sõnul on Eesti 79 omavalitsusest ehk koolipidajast ainult üheksa valmis haridusministri pakutava haridusleppe allkirjastama, mis tähendab tema hinnangul ilmselget läbikukkumist.

„Hariduse tuleviku osas ei saa kokku leppida üle koolipidajate ehk õpetajate tegelike tööandjate peade,“ ütles Andres Kaarmann. „Asjaolu, et vaid tühine osa kohalikest omavalitsustest on valmis leppega ühinema, näitab selgelt, et lepe ei hakka reaalsuses mitte kunagi toimima. Olemasoleval kujul Haridusleppe allkirjastamine on sisuliselt umbusaldusavaldus koolpidajate ja koolijuhtide suhtes ning selle pealesurumisest tuleks loobuda,“ rõhutas ta.

Parempoolsed on Kaarmanni sõnul korduvalt juhtinud tähelepanu Haridusleppe puudujääkidele ja kutsunud kohalikke omavalitsusi üles sellega mitte liituma. „Praegusel kujul ette valmistatud hariduslepe piirab koolide vabadust ja vastutust, loob näilisust ning suurendab keskaparaadi sekkumist ja ülereguleerimist,“ ütles Kaarmann.

Haridusleppe osaks olev õpetaja karjäärimudel viib tema hinnangul Eesti hariduse tagasi minevikku, kus reaalse töö tulemuse asemel hinnatakse staaži ja formaalseid näidikuid. „Iga õpetaja palga üle on kõige pädevam otsustama koolijuht, mitte haridusminister, ametiühing ega ka vallavanem,“ selgitas Kaarmann.

Parempoolsed peavad hea hariduse vundamendiks usaldust ning kutsuvad haridusministrit rohkem kuulama koolipidajaid, koolijuhte ja õpetajaid. „Kui omavalitsustel koolipidajatena on vastutus, siis peab neile jääma ka vabadus teha hariduselu puudutavaid otsuseid, sealhulgas otsustada haridusraha kasutamist parimal viisil,“ ütles Kaarmann. Haridusministri ja ametiühingu ehk Eesti Haridustöötajate Liidu poolt koolipidajatele peale surutav Hariduslepe on tema sõnul aga kantud usaldamatusest koolipidajate, koolijuhtide ja ka õpetajate vastu.

„Ühelt poolt tahaks ju Kristina Kallast tunnustada, et on valdkonna eest vastutava ministrina üritanud leida kompromissi ja taastada töörahu. Paraku on olemasoleval kujul Haridusleppe pealesurumine läbikukkumine ning toob Eesti haridusele kasu asemel hoopis kahju. Üks on aga selge, et kui minister ei suuda leida ühist keelt lõviosa koolipidajatega ehk omavalitsustega, tasuks tõsiselt kaaluda ameti mahapanemist nagu ta suvel Delfiga vesteldes lubas,“ tõdes Kaarmann.