„Öelda, et kõik osapooled on kokkuleppe allkirjastanud, tingimustes, kus 79 kohalikust omavalitsusest on leppega ühinenud üheksa ja lubanud seda teha veel üks, on asi üksmeelest kaugel. Kutseõppeasutused on üldse kõrvale jäetud,“ sõnas Tõnis Lukas ühismeedias.
Haridusleppega luuakse üldhariduskoolides õpetajatele, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele, neljaastmeline karjäärimudel. Leppes on kirjas, et karjäärimudeli rakendamiseks vajaliku raha planeerib valitsus riigieelarvesse 2026. aastaks. Kust see raha konkreetselt tuleb, kas ministeeriumi enda kärbetest või riigieelarve teistelt ridadelt, selgub leppesse kirjapandu järgi 2026. aasta riigieelarve tegemise käigus, sest selle alus on prognoosidele vastav maksulaekumine ja kärpimine.
Lukas kahtleb, kas üldse olekski pidanud reklaamima, et allkirjad antakse juba sel aastal, kui põhiline kokkulepe puudutab 2026. aastat ja traditsiooniliselt sõlmitakse omavalitsustega kokkulepe sellele aastale eelneval sügisel. „Kui eelarvevõimalused on teada ja riigi poolt lubatud raha ka tegelikult eelarves kirjas, siis on näha, kas tuleb lubatud palgatõus, mida praeguseks toimunud pole ja mida kokkulepe hetkel sisuliselt ei käsitle,“ sõnas ta.
Lukase sõnul on aga hea, et seni on ministeerium jõudnud üksmeelele Eesti Haridustöötajate Liiduga ning ta toetab samuti väga õpetajate karjäärimudeli taastamist. „Minister liigub õiges suunas, kuid vaid osaliselt. Kokkuleppele ei jõutud klassijuhataja töö tegelikus hindamises mahuka lisatööna ja ka õpetajatele jõukohases koormusarvestuses,“ sõnas ta.
Haridus- ja teadusministeerium soovis asekantsler Liina Põllu sõnul, et KOV-id suunaksid õpetajate palgafondi veel rohkem raha, kui leppesse kirja sai, kuid osa omavalitsusi põhjendas, et praegu on vaja investeerida ka hoonetesse. Nõnda läks haridusleppesse seda reguleerivasse punkti sõna „püüdlevad“. Ka kontakttundide arvu määrates oldi Põllu sõnul paindlikumad, et arvestada koolide ja omavalitsuste omapäradega.
Piiratud ulatusega on kokkulepe Lukase hinnangul ka seetõttu, et kutseõppeasutuste juhte koondav Kutseõppe Edendamise Ühing polnud aruteludesse kaasatud ja seega on suur osa meie õppeasutuste pedagoogidest jäetud kõrvale.
„Kokkulepe ei käsitle nende koolide õpetajate palgaastmete rahastamise allikaid üldsegi. See on väga suur möödalask ja ajab haridussüsteemi tasakaalu uppi. Lisaks on praeguseks ligi 750 õpetajat Eesti kõigist piirkondadest ühinenud õpetajate ühenduste koostöövõrgustiku pöördumisega Riigikogu ja valitsuse poole, et haridusotsustega ja kokkulepetega tagataks õpetajate järelkasv. Praegused sammud selleks jäävad poolikuks,“ sõnas Lukas.
