96-aastaselt suri president Arnold Rüütel

31. detsembril 2024 lahkus meie seast Arnold Rüütel, kes oli Eesti Vabariigi president aastatel 2001-2006.

Vabariigi presidendi kantselei teatab sügava kurbusega, et 31. detsembri õhtul suri 96-aastaselt Arnold Rüütel.

President Alar Karis koos Sirje Karisega ja vabariigi presidendi kantselei avaldavad sügavat kaastunnet president Arnold Rüütli lähedastele ja sõpradele.

President Rüütlile korraldatakse riiklikud matused.

Arnold Rüütel alustas oma poliitilist karjääri Nõukogude Eestis, kui ta liitus 35-aastasena kommunistliku parteiga. 20 aastat hiljem valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Esimehena oli Rüütlil aastatel 1983–1990 oluline roll Eesti iseseisvuse taastamise protsessis – ta aitas ette valmistada ja vastu võtta Eesti suveräänsusdeklaratsiooni 1988. aasta novembris. Tema juhitud Ülemnõukogu taastas 1991. aasta 20. augustil Eesti riikliku iseseisvuse.

Pärast taasiseseisvumist oli Rüütel Eesti riigipea 1991–1992 ja jätkas seejärel aktiivselt poliitilist tegevust. Esmalt kuulus ta Rahvaliitu, hiljem Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ridadesse. Rüütel lahkus EKREst 2024. aasta juunis, kümme päeva pärast EKRE kongressi, kus Martin Helme taas erakonna juhiks valiti.

Rüütli poliitiline tegevus väljendas tihti muret maaelu ja põllumajanduse säilimise üle, mille eest ta seisis nii oma parteilistes väljaütlemistes kui ka poliitilistes otsustes.

Aastad presidendina

Arnold Rüütel valiti Eesti presidendiks 2001. aastal pärast pingelist valimisprotsessi, mille käigus ta lõpuks edastas valimiskogu teises voorus Toomas Savi paarikümne häälega. Tema ametiaeg kestis 2006. aastani.

Presidendina pälvis Rüütel tähelepanu eelkõige Eesti liitumisega Euroopa Liidu ja NATOga, mis olid ta ametiaja tähtsamad rahvusvahelised sündmused. Kuigi need otsused olid vastuolulised, püüdis Rüütel säilitada tasakaalu Euroopa integratsiooni ja rahvuslike huvide vahel. Nagu juba varasemas poliitkarjääris, olid ka presidendina tema keskseteks teemadeks sotsiaalne ebavõrdsus ja regionaalarengu probleemid.

Vabariigi Presidendina oli tema eesmärgiks Eesti tasakaalustatud areng, mida väljendas ühiskondliku leppe protsessi algatamine. Samuti andis Arnold Rüütel, kes oli läbi elu juhina ja akadeemiliselt seotud maaelu ja põllumajandusega, paljudele inimestele kindlustunde, et liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga vastab Eesti rahvuslikele huvidele.

Panus teadusesse

Rüütel õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat ning töötas sama kooli rektorina 1969-1977. Ta kirjutas sadu teadusartikleid ja -töid, mis keskendusid peamiselt põllumajandusliku tootmise tõhususe küsimustele.

Ta oli USA Bentley Kolledži audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Püha Istváni ülikooli audoktor.

President Arnold Rüütlit jäävad leinama abikaasa Ingrid Rüütel, nende kaks tütart ning kuus lapselast.