AJAJOON ja ÜLEVAADE | Võimuhaaramiskatse kukkus haledalt läbi. Lõuna-Korea president vandus survele alla ja tühistas sõjaseisukorra

Teisipäeva hilisõhtul alanud Lõuna-Korea presidendi Yoon Suk-yeoli võimuhaaramiskatse nurjus juba enne päiksetõusu. Yoon teatas kolmapäeva varahommikul, vaid viis tundi pärast sõjaseisukorra väljakuulutamist, et tühistab selle, vandudes alla seadusandjate ja meeleavaldajate survele.

„Veidi aega tagasi nõudis rahvusassamblee, et sõjaseisukord tühistataks, nii et ma tõmbasin tagasi sõjaväejõud, mis olid lähetatud sõjaseisukorra rakendamiseks. Ma tühistan sõjaseisukorra niipea, kui meil on kabinetis kvoorum. On varahommik, nii et meil ei ole veel kvoorumit,“ ütles president Yoon.

Ametlikult tühistati erakorraline sõjaseisukord tund hiljem toimunud kabinetiistungil, teatas valitsus. Sõjavägi kinnitas omakorda, et „kõik sõjaseisukorra alusel mobiliseeritud väed on pöördunud tagasi oma üksustesse.“

Varahommikuses pöördumises jätkas aga president Yoon torkeid opositsiooni suunal, kutsudes seda „viivitamatult lõpetama ennekuulmatu käitumine, mis halvab riigi toimimise“. Teisalt ei öelnud ta midagi omaenda poliitilise tuleviku kohta. Opositsioon nõuab, et ta astuks tagasi, nimetades sõjaseisukorra väljakuulutamist põhiseadusvastaseks ja ebaõnnestunud riigipöördeks.

Juba kuid on tuhanded inimesed avaldanud Souli kesklinnas meelt ja nõudnud presidendi ametist tagandamist, süüdistades teda ebakompetentsuses, korruptsioonis ja võimu kuritarvitamises. Nüüd tõotavad protestijate read saada olulist täiendust. Üle miljoni liikmega ametiühing kuulutas ööl vastu kolmapäeva välja „tähtajatu üldstreigi“ ja teatas, et koguneb kolmapäeva varahommikul pealinna tänavatele, et nõuda Yooni tagasiastumist.

Rahvusassamblee võib presidendi tagandada, kui selle poolt hääletab üle kahe kolmandiku seadusandjatest. Yooni koduparteil on 300-liikmelises seadusandlikus kogus aga 108 kohta, mistõttu ei saa seda teha ilma nende toetuseta.

Vabadused keerati kinni

Teisipäeva hilisõhtul ootamatus telepöördumises sõjaseisukorra väljakuulutamisest teatades märkis president Yoon, et astub selle sammu, „kaitsmaks vaba Korea Vabariiki Põhja-Korea kommunistlike jõudude ähvarduste eest ja likvideerimaks häbitud riigivastased elemendid, mis röövivad meie rahvalt vabaduse ja õnne“. „Sõjaseisukorra kaudu ehitan ma üles ja kaitsen vaba Korea Vabariiki, mis on lagunemas,“ sõnas ta.

• Vaata lõiku presidendi telepöördumisest:

Lõuna-Korea põhiseadus sätestab, et president võib sõjaseisukorra välja kuulutada, kui „see on vajalik sõjalise ohuga toimetulekuks või avaliku julgeoleku ja korra säilitamiseks vägede mobiliseerimise teel sõja, relvastatud konflikti või sarnase riikliku hädaolukorra ajal“.

Armeekindral Park An-su, kelle president Yoon määras sõjaseisukorra ülemaks, keelas „igasuguse poliitilise tegevuse“, sealhulgas erakondade tegevuse ja rahvakogunemised. „Kogu uudismeedia ja väljaanded on sõjaseisukorra staabi kontrolli all,“ ütles kindral Park.

Tema dekreediga keelati ka ametiühingute tegevus ja „valeuudiste“ levitamine. "Neid, kes dekreeti rikuvad, võib kinni pidada ilma kohtumääruseta,“ sätestas dokument. Lõuna-Korea uudisteagentuuri Yonhap teatel andis sõjaseisukorra staap ühtlasi korralduse, et kogu meditsiinipersonal, sealhulgas arst-residendid, kellest paljud on alustanud streiki, peavad 48 tunni jooksul tööle naasma.

Südaööl, kui Soulis algasid suures osas rahumeelsed meeleavaldused, piirasid sõjaväeüksused ümber rahvusassamblee hoone. Hoolimata piiramisrõngasse sattumisest kogunesid rahvasaadikud saali ja toetasid ühehäälselt (190-0) sõjaseisukorra tühistamist nõudvat resolutsiooni.

Yooni enda Rahvavõimupartei juht Han Dong-hoon ütles, et sõjaseisukorra väljakuulutamine on „vale“ ja et ta „blokeerib selle“, vahendas Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap.

Lõuna-Korea opositsiooniliider Lee Jae-myung salvestas teel rahvusassambleesse autos video, milles palus kodanikel sinna koguneda. „Ei ole mingit põhjust sõjaseisukorra väljakuulutamiseks. Me ei saa lasta sõjaväel seda riiki valitseda,“ ütles ta. „President Yoon Suk-yeol on rahvast reetnud. President Yooni ebaseaduslik erakorralise sõjaseisukorra väljakuulutamine on õigustühine. Sellest hetkest alates ei ole härra Yoon enam Lõuna-Korea president.“

Lõuna-Korea seadusandja Lee Jae-jung, kes kuulub demokraatide leeri, kirjutas Facebookis, et suundub rahvusassambleesse. „Me peatame selle iga hinna eest,“ märkis ta.

Võimuhaarajate korraldusi eirates jätkas ka Lõuna-Korea televisioon sündmuste kajastamist, näidates kaadreid, kuidas sõdurid ja politseinikud tõukasid kodanikke, kes üritasid rahvusassamblee hoonesse siseneda, samal ajal kui meeleavaldajad karjusid: „Lõpp sõjaseisukorrale! Lõpp sõjaseisukorrale!“

Teleülekandes rahvusassamblee kogunemisest oli näha, kuidas mõned seadusandjad näisid pidavat erakorralist koosolekut, mida juhtis rahvusassamblee spiiker Woo Won-shik. Viimane ütles hiljem, et president Yooni poolt välja kuulutatud sõjaseisukord on muutunud „õigustühiseks“ pärast seda, kui assamblee võttis vastu resolutsiooni, milles nõuti selle tühistamist.

Riigi põhiseaduse kohaselt saab sõjaseisukorra tühistada parlamendi häälteenamusega. Kui „rahvusassamblee taotleb sõjaseisukorra tühistamist, teeb president seda viivitamatult ja annab sellest avalikkusele teada,“ sätestab seadus.

Ebapopulaarne president

Tegu oli esimese sõjaseisukorra väljakuulutamisega Lõuna-Koreas enam kui nelja aastakümne jooksul pärast sõjalise diktatuuri lõppu 1980. aastatel. Tunamullu ülinapilt presidendiks valitud Yoon on olnud peaaegu pidevas poliitilises vastasseisus parlamenti kontrolliva opositsiooniga ning tema valitsus on seisnud silmitsi avalikkuse toetuse vähenemisega.

Endine prokurör Yoon tõi oma võiduga konservatiivid üle pika aja taas võimutüüri juurde. Viimased olid lubanud võtta senisest jõulisema hoiaku Põhja-Korea suhtes ja luua tugevama liidu Ameerika Ühendriikidega. Kui Yoon sama aasta mais ametivande andis, lubas ta seista Lõuna-Korea väärtuste, sealhulgas vabaduse ja liberaalse demokraatia eest.

Varsti pärast valimisi hakkas Yoon aga pöörduma jõuorganite, kohtute ja riiklike reguleerivate asutuste poole, surumaks maha arvamused, mida ta nimetas valeinfoks. Politsei ja prokuratuur korraldasid korduvalt reide ajakirjanike kodudesse ja toimetustesse, keda presidendi büroo süüdistas „valeuudiste levitamises“.

Aprillis sai Yooni Rahvavõimupartei parlamendivalimistel rängalt lüüa, mille tulemusel sai opositsioon seal tohutu enamuse. Temast sai aastakümnete jooksul esimene Lõuna-Korea president, kes on pidanud kogu oma ametiaja jooksul leppima opositsiooni kontrolli all oleva parlamendiga.

LOE KA: Eesti suursaadik sõjaseisukorrast Lõuna-Koreas: presidendi otsus tuli kui välk selgest taevast