Lõuna-Korea opositsioon algatas president Yooni tagandamise

Lõuna-Korea opositsioonierakonnad teatasid täna, et algatasid president Yoon Suk-yeoli tagandamise tema lühiajalise sõjaseisukorra väljakuulutamise pärast, vahendab AFP.

„Me esitasime kiireloomuliselt ettevalmistatud tagandamisalgatuse,“ teatasid kuue opositsioonierakonna, sealhulgas suurima, Demokraatliku Partei esindajad televisioonis üle kantud pressikonverentsil, lisades, et on veel arutusel, millal see hääletusele läheb, aga see võib toimuda juba reedel.

Demokraatlik Partei kutsus täna varem president Yooni viivitamatult tagasi astuma või algatatakse tagandamisprotsess. Yoon kuulutas varem lühikeseks ajaks välja sõjaseisukorra ja sõjavägi piiras parlamendihoone sisse. Parlament hääletas aga sõjaseisukorra maha.

Yoon ei ole tagasiastumisnõudmistele avalikult vastanud, aga tema kantselei teatas, et nõunikud ja sekretärid on esitanud kollektiivse lahkumisavalduse ja president ise tühistas oma tänahommikuse töögraafiku, vahendab Associated Press.

Yoon kuulutas eile õhtul ootamatult välja sõjaseisukorra ning lubas kõrvaldada „riigivastased“ jõud pärast seda, kui tal on olnud raskusi oma algatuste läbisurumisega opositsiooni enamusega parlamendis. Sõjaseisukord kehtis aga vaid kuus tundi, sest parlament tühistas presidendi otsuse. Sõjaseisukord tühistati formaalselt kohaliku aja järgi kell 4.30 valitsuse istungil.

Liberaalne opositsiooniline Demokraatlik Partei, millel on 300-kohalises parlamendis enamus, teatas täna, et selle parlamendifraktsioon otsustas kutsuda Yooni viivitamatult tagasi astuma või astutakse samme tagandamiseks.

„President Yoon Suk-yeoli sõjaseisukorra väljakuulutamine oli selge põhiseaduse rikkumine. See ei vastanud mingitele selle väljakuulutamise nõuetele,“ teatas Demokraatlik Partei. „Tema sõjaseisukorra väljakuulutamine oli algselt kehtetu ja põhiseaduse ränk rikkumine. See oli ränk mässuakt ja annab täieliku aluse tema tagandamiseks.“

Presidendi tagandamine nõuab parlamendis kahekolmandikulist häälteenamust ehk 300 rahvaesindajast peaks selle poolt hääletama 200. Demokraatlikul Parteil ja teistel väiksematel opositsioonierakondadel on koos 192 kohta. Parlament hääletas aga Yooni sõjaseisukorra maha häältega 190-0 ja selle poolt oli ka 18 Yooni Rahva Võimu Partei liiget. Viimase juht Han Dong-hun, kellel on Yooniga pikaaegsed sidemed ajast, kui mõlemad olid prokurörid, kritiseeris sõjaseisukorra väljakuulutamist kui põhiseadusevastast. Kui parlament otsustab Yooni tagandada, jääb ta oma põhiseaduslikest volitustest ilma, kuni tema saatuse üle otsustab põhiseaduskohus. Presidendi kohustused võtab siis üle peaminister Han Duck-soo.

Sõjaseisukord kuulutati Lõuna-Koreas välja esimest korda enam kui 40 aasta jooksul, aga see tuletas meelde riigi sõjaväe toetatud valitsusi minevikust. Võimudel oli kombeks aeg-ajalt sõjaseisukord välja kuulutada, mis võimaldas tuua sõdurid, tankid ja soomukid tänavatele, et hoida ära valitsusvastased meeleavaldused. Seda ei ole aga nähtud alates sellest, kui Lõuna-Korea saavutas 1980. aastate lõpus tegeliku demokraatia.

Yooni valitsus ja valitsev erakond on viimasel ajal Demokraatliku Parteiga vägikaigast vedanud järgmise aasta eelarve ja Demokraatliku Partei kolme tippprokuröri tagandamise algatuse üle.

Sõjaseisukorda välja kuulutades nimetas Yoon opositsiooni „häbituteks Põhja-Korea-meelseteks ja riigivastasteks jõududeks, mis röövivad meie kodanike vabaduse ja õnne“.