„Me ei tohi lasta sellel mustril enda jaoks muutuda harjumuspäraseks tapeediks, mille peale me enam isegi ei üllatu,“ ütles Kõlvart. „Iga sellise olukorraga kaasneb kahju ning loogiline oleks, et iga kahju eest keegi vastutab. Või et vähemalt igast kahjust midagi õpitakse nende edasiseks vältimiseks.“

Kõlvarti sõnul on strateegilises võtmes kõige olulisem Eesti Energia käekäik, sest elekter on esmavajadus nii elanike, ettevõtete kui ka riigikaitse jaoks. „Eesti Energia peamine kohustus on tagada kvaliteetne ja mõistliku hinnaga elektrienergia, et elanikud tuleksid endaga toime ning ettevõtted saaksid toota konkurentsivõimelist kaupa. Aga riik kui omanik on pannud Eesti Energiale täiendavaid kohustusi, mis Eesti riiklikke huve ei soosi,“ lausus ta.

Rahvusliku lennufirma Nordica puhul astuti Kõlvarti hinnangul sama reha otsa nagu Estonian Airi puhul. „Nordical puudus strateegiline eesmärk, miks rahvuslikku lennufirmat pidada, kui see viimased viis aastat isegi ei lennanud Eestist. Alla igasugust arvestust oli ka riigipoolne kontroll tegevuse üle ja tagatipuks on salastatud hulgaliselt Nordica tegevust puudutavaid dokumente. Nordica ei pankrotistunud järsku, vaid asjad kiskusid viltu paljude aastate jooksul. Ja ometi teda ei erastatud, teda ei reformitud, vaid maeti sinna raha ja loodeti, et seesama tee, mis enne sihile ei viinud, osutub lõpuks ikkagi õigeks,“ rääkis ta.

Riiklikus juhtimiskriisis on ka Rail Balticuga seonduv, lisas Kõlvart. „Mis annab meile kindlustustunde, et Rail Baltic hakkab tööle ning et sellest ei saa suur katel, kus Eesti maksumaksja raha hakkab põlema? Ehitus on juba läinud mitu korda kallimaks, kuid meil puudub kindlustunne, kas ja millal saame rongiga üle riigipiiri sõita. Asjaolude väljaselgitamiseks keelduvad koalitsioonierakondade esindajad uurimiskomisjoni moodustada,“ ütles ta.

Suured ohumärgid saadavad Mihhail Kõlvarti sõnul ka kavandatavaid meretuuleparke - Reformierakonna valitsus loodab, et Eesti on esimene riik maailmas, kellel õnnestub tuuleparkidest odavat elektrit toota.

„Riik otsib meretuulepargile operaatorit, kelle käsutusse antakse meie merealad. Lisaks tahab riik enda peale võtta nende ettevõtete äririskid, hakates Eesti rahva rahaga garanteerima hinnapõrandat. Ja seda miljardite eurode eest. Ehk seekord isegi ei ole võimalust midagi teenida, sest riik võtab enda peale aastateks ainult vastutuse. Vastu aga ei saa isegi varustuskindlust. See on siis see elutarkus, mis on eelnevatest ebaõnnestumistest kaasa võetud,“ rääkis Kõlvart.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena