Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso sõnas, et toonane omavalitsuste haldusreform ühtlustas omavalitsuste tulusid elaniku kohta, aidates mahajääjatel järele jõuda. „Viimastel aastatel on lõhe taas süvenenud ning tänaste trendide jätkudes kulub kümme aastat, et mahajääjad taas järele jõuaks,“ ütles ta ning lisas, et suur lõhe tuludes piirab paljude Eesti omavalitsuste võimekust avalike teenuste tagamiseks.

Haldusreformi tulemusel kahanes suurima ja väikseima tuluga omavalitsuste vahe poole võrra. Näiteks kui 2016. aastal oli omavalitsuste tulude vahe elaniku kohta viiekordne, siis aastaks 2021 vähenes see 2,5-kordseks. Praeguseks on see vahe taas jõuliselt suurenenud, olles kasvanud 4,6-kordseks.

„Lahknemise põhjuseks võib olla nii ühinemistoetuste lõppemine kui ka piirkondlikult erinev majandusareng, mis toob rohkem tulumaksutulu eelkõige majanduslikult aktiivsemates piirkondades,“ ütles Masso.

Suurim osa omavalitsuste tulust tuleb täna tulumaksust ning väiksema osa moodustavad riiklikud toetused, kohalikud maksud ja müügitulu. Kuigi eesmärgiks on olnud omavalitsuste sissetulekute mitmekesistamine, pole tuluallikate struktuur oluliselt muutunud, tõdes arenguseire keskus.

Arenguseire keskus juhtis raportis tähelepanu, et võrreldes teiste riikidega on Eesti omavalitsuste tuluautonoomia madal ehk omavalitsused sõltuvadki enamjaolt tulumaksust. Kui Eestis moodustasid 2023. aastal autonoomsed tulud nagu maamaks, kohalikud maksud ja tegevustulud keskmiselt 12 protsenti omavalitsuste kogutulust, siis Euroopa Liidus on sama näitaja 43 protsenti.

Autonoomsete tulude osakaal Eesti omavalitsustes on aastate jooksul langenud keskväärtuse järgi 14-protsendilt 12-protsendile. Lisaks kõigub autonoomsete tulude osakaal omavalitsuste lõikes suures ulatuses, vahemikus 5–39 protsenti, sealjuures kolm neljandikku omavalitsustest jääb selle näitaja poolest alla 14 protsenti.

Lühiraport „Trendid kohalike omavalitsuste tuludes“ on osa Arenguseire keskuse uurimissuunast „Avalike teenuste aeg-ruumilise kättesaadavuse tulevik“. Uurimissuuna eesmärgiks on kaardistada, milline on avalike teenuste kättesaadavus praegu ja tulevikus ning millised võiksid olla teenuste osutamise sobivaimad tulevikumudelid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena