DELFI VIDEO KIIEVIST | Kristen Michal: vaatajatel ei maksa ehmuda. Elektrikatkestus peaministri intervjuu ajal – sõjaaja Kiievi argipäev

Volodõmõr Zelenskõiga kohtunud Michali sõnul peab Ukrainat tugevdama ja Venemaad survestama, et Putin ei saaks tugevana läbirääkimiste laua taha tulla.

Kiievis toimuvad sõja tõttu pidevalt elektrikatkestused, millest üks esines ka siis, kui peaminister Delfile lühikest intervjuud andis.

Rahusobitamise juttu kuuleb ühe rohkem, eriti pärast USA presidendivalimisi. Kuuleme mõistet „õiglane rahu“. Mida see õiglane rahu tähendab?

Õiglane rahu tähendab olemuselt ikkagi seda, et Venemaa peaks maksma sõjakahjud. Need ei peaks olema Euroopa või Ukraina maksumaksjate kanda. Ideaalis peaksid režiimi liidrid tribunali alla minema. Ukraina peaks saama tagasi vallutatud territooriumi. See oleks võimalikult õiglane rahu. Ma arvan, et arutelu käib ju selle üle, kuidas sundida Venemaa ja Putin oma eesmärke muutma. Kõik suured Euroopa liidrid, kellega minagi vestelnud olen, saavad aru, et ainus viis Venemaa oma käitumist muutma panna on jõud. See tähendab, et Ukraina tuleb panna tugevamasse positsiooni, Ukrainat tuleb toetada. Venemaalt tuleb jällegi rahavood ära lõigata, näiteks energiakaubandusega. Selliselt on võimalik viia Ukraina positsiooni, kus Venemaa on sunnitud laua taha rääkima tulema. See on selle debati üdi.

Kohtusite president Zelenskõiga. Kas ja mida rääkis ta kohtumisest Donald Trumpiga? Mis tunne tal sellest jäi?

Rääkisime tema kohtumisest Donald Trumpiga ja ka Emmanuel Macroniga, kellega ma päev varem Pariisis töölõuna pidasin. Arutasimegi seda, milline võiks olla võimalik tulevik. President Zelenskõi nägemus on sarnane sellega, mida Eesti esindab. Ukraina peab olema võimalikult tugev, et Venemaad survestada. Euroopa peab olema võimalikult tugev iseenda kaitsel. See on Euroopas järgmistel aastatel oluline aruteluteema. Eesti on oma kaitsekulutused väga suureks viinud, aga teistel riikidel on see teekond ees. Arutelu Trumpiga on esialgu kompav, ütleksin nii. Euroopa peab enda jaoks selgeks tegema, mida ta täpselt teeb, nii kaitsekulutuste kui ka muus mõttes (intervjuu toimumispaigas toimub elektrikatkestus – H. K.). Sealt edasi saab rahvusvaheline debatt jätkuda (elektrikatkestus lõppeb – H. K.). Vahepeal läks elekter ära, vaatajatel ei maksa ehmuda.

Olete tähtsate laudade taga, kus ukrainlasi pole. Küllap on neil palved, kuidas saaksime nende eest seista, näiteks Euroopa Ülemkogul või mujal. Millised need palved on?

Ukraina teab, et Eesti on väga tugev Ukraina vabadusvõitluse toetaja. Meie positsioon on see, et Ukraina on osa Euroopast, samuti peaks ta olema NATO liikmesriigiks oodatud. Need on väga tugevad sõnumid, seda Ukraina tegelikult ootabki meilt. Samamoodi oodatakse sõnumeid sellest, et Euroopa paneb õla alla nii palju kui võimalik, et Ukraina saaks seda võitlust pidada. Euroopa vabaduse eest. Nad soovivad ka mõistmist, et Venemaaga ei ole olemas midagi sellist nagu business as usual.

Peaminister rääkis sellele küsimusele vastates ka ukrainlaste palvest tegeleda Venemaa varilaevastiku piiramisega. Peaministri seisukohti saab lugeda tänasest Eesti Ekspressi „Sõjapäevikust“.

See on teie esimene kord peaministrina Kiievis. Olete siin koos kübervaldkonna äridelegatsiooniga. Kuidas tunnetate kohapeal eestlaste ja ukrainlaste läbisaamist?

Ukrainas suhtutakse eestlastesse hästi suure soojusega. Ütleks, et vahel isegi soojemalt, kui mõni eestlane Eesti sees. Meid peetakse väga tugevateks Ukraina toetajateks, eks me seda olemegi. Oleme Euroopa riikidest esimese paari riigi hulgas, võib-olla Taani on meist aeg-ajalt eespool. Loomulikult on Eesti võimetel piirid, aga jätkame aitamist, et Ukraina oleks tulevikus Euroopa Liidus ja NATO-s. Meid võetakse väga soojalt sõpradena vastu, kõik uksed on lahti. Ukrainlased ütlesid, et nad väga ootavad koostööd Eesti ettevõtjate ja omaenda ettevõtjate vahel. Et kaubandus ja majandus areneks. See peaks toimuma eeskätt sõbralike riikide nii-öelda kasvuhoones.