Uuring: Eestis on suurenenud nii kõrge kui madala oskustasemega täiskasvanute osakaal

Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC näitab, et võrreldes eelmise uuringuga on väga heade oskustega täiskasvanute osakaal Eestis kasvanud, kuid samal ajal on suurenenud ka sotsiaal-majanduslikud lõhed ja madala oskustasemega täiskasvanute osa.

PIAACi uuringus mõõdetakse 16‒65-aastaste täiskasvanute funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja adaptiivset probleemilahendusoskust.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (E200) sõnas, et uuringu tulemused viitavad haridusreformidega õiges suunas liikumisele.

„Kui inimestel on madalam haridustase, on ka nende oskused ja eluga rahulolu kehvemad. Seetõttu on äsja algatatud õppimiskohustusliku ea pikendamise reform ka PIAACi tulemuste valguses õige tee. Uuringust selgunud venekeelsete inimeste nõrgem kaasatus tööturul ja madalama tasemega oskused näitavad eestikeelsele haridusele ülemineku vajalikkust ‒ neil on sageli takistuseks saanud puudulik riigikeeleoskus. Peame senisest enam pingutama, et pakkuda Ida-Virumaal täiskasvanutele nii erialast kui ka keelelist täiendõpet,“ sõnas minister.

Statistikaameti analüütik Mari Liis Räis ütles, et tegemist on metoodiliselt ainulaadse uuringuga, kus lisaks küsimustiku täitmisele mõõdeti eluliste ülesannete lahendamisega vastajate oskusi. „Me oleme väga tänulikud kõigile uuringus osalenud inimestele, kelle vastuste toel saime kokku väga põhjaliku andmestiku Eesti täiskasvanute oskuste, hariduse, tööelu, sotsiaal-emotsionaalsete karakteristikute ja üldise heaolu kohta. See saab olema asendamatu allikas uurijatele ja poliitikakujundajatele nii hariduse ja tööturu kui ka psühholoogia ja sotsiaalvaldkonnas,“ ütles ta.

Lõhed on Eestis märkimisväärsed

Väga heade oskustega täiskasvanute osakaal on kümne aastaga kasvanud (lugemises 7%, matemaatikas 10% võrra) ning on suurem kui OECDs keskmiselt. Madala lugemisoskustega täiskasvanute osakaal on kümne aastaga kasvanud, ent on siiski tunduvalt väiksem kui OECDs keskmiselt. Täiskasvanute osakaal, kellel on madal tulemus kõigis kolmes mõõdetud oskuses, on Eestis 12%, OECDs keskmiselt 18%. Uuring näitab, et mida kõrgem on haridustase, seda paremad on oskused. Põhiharidusega täiskasvanute keskmine tulemus on 233 punkti, keskharidusega 256 punkti ja kõrgharidusega 293 punkti.

Vanuselised, hariduslikud, piirkondlikud ja sotsiaalmajanduslikud lõhed on Eestis märkimisväärsed ning on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Vahe 25-34-aastaste ja 55-65-aastaste täiskasvanute lugemisoskuse keskmises on 62 punkti. Ka matemaatilise kirjaoskuse puhul on vahe suur (49 punkti) ning võrreldes eelmise lainega kasvanud 25 punkti võrra.

Madalate oskustega täiskasvanud tunnevad end poliitilistest protsessidest võõrandununa ja neil puuduvad oskused, et tulla toime keeruka digitaalse teabega. Paremate oskustega täiskasvanud on oma eluga rahulolevamad, neil on parem tervis ning nad on kodanikuna aktiivsemad.

Noortel paremad tulemused

Eesti noored täiskasvanud on (25-34-aastased) oma lugemisoskuse poolest osalenud riikide seas Soome ja Jaapani järel 3. kohal, matemaatilises kirjaoskuses Soome järel 2. kohal, 55-65-aastaste lugemise- ja probleemilahendusoskus on aga alla OECD keskmise, matemaatiline kirjaoskus veidi üle keskmise.

Eesti täiskasvanute funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus on 276 punkti, matemaatilise kirjaoskuse keskmine 281 ning adaptiivse probleemilahendusoskuse keskmine 263 punkti. Kõigi mõõdetud oskuste puhul paigutume Soome, Jaapani, Rootsi, Norra ja Hollandi järel 6. kohale. Parimaid tulemusi saavutavad nooremad vanusegrupid, seejuures on Eesti 25-34-aastased matemaatilise kirjaoskuse poolest riikide seas 2. kohal.

Rahvusvahelises võrdluses on meie põhiharidusega täiskasvanute (25-65-a) oskused Rootsi järel teisel kohal, keskharidusega täiskasvanute oskused 12. kohal, kõrgharitute oskused 8. kohal, samas 25-44-aastased kõrgharidusega täiskasvanud on Soome ja Jaapani järel kolmandal kohal. Madalaimad on tulemused on Ida-Virumaal (238-244p) ja kõrgeimad Põhja-Eestis (289-292p). Lisaks on igas piirkonnas vene keeles vastanute keskmised tulemused eesti keeles vastanutest madalamad.

Veerand Eesti täiskasvanutest tunneb, et nad on ülekvalifitseeritud (12% alakvalifitseeritud, OECDs keskmiselt 23% ja 9%). 23% tunnetab osade oskuste puhul puudujääki (OECDs 9%), sealjuures tuntakse puudust eelkõige IT oskustest ja võõrkeeleoskustest. 42% inimestest töötab ametis, mis ei vasta kõrgeima omandatud hariduse valdkonnale.

Uuringus osalesid 31 OECD riigi ja partnerriigi elanikud. Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel statistikaameti poolt läbi viidud küsitlusele vastas Eestis 6665 inimest.