OTSEPILT ja FOTOD | Riigikogu võttis järgmise aasta riigieelarve vastu

Täna kell 14 algaval riigikogu istungil tuli kolmandale lugemisele 11 eelnõud. Riigikogu võttis vastu ka 2025. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot.

Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist toetas 56 ja selle vastu oli 29 riigikogu liiget.

Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardit eurot ehk 5,8 protsenti ning kulud 0,7 miljardit eurot ehk 3,9 protsenti. Investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves ette nähtud 1,9 miljardi euro ulatuses.

Sõjaline kaitsekulu saab olema 3,3 protsenti SKPst. Investeeringud nähakse ette kaitsetööstusse, infotehnoloogia valdkonda, Rail Balticu ehitusse, teedeehitusse, hoonete renoveerimise toetamisse, taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamisse ning Kunstihoone ja rahvusraamatukogu renoveerimisse. Eelarves on ette nähtud ka keskmise vanaduspensioni ning sügava puudega laste ja sügava puudega tööealiste inimeste toetuste tõus ning eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamise jätkamine.

Seaduse kohaselt kujuneb 2025. aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti SKPst. Valitsussektori eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel.

Valitsus on seadnud järgmise aasta riigieelarves eesmärgiks inimeste ja riigi julgeoleku kindlustamise, riigirahanduse korrastamise ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamise.

Tänasel istungil 15 eelnõud

Kolmandale lugemisele tuli täna 11 eelnõud. 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks laekusid Keskerakonna fraktsiooni 16 muudatusettepanekut ja Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mis olid analoogsed teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekutega. Neid muudatusettepanekuid rahanduskomisjon ei toetanud.

Rahanduskomisjon tegi eelnõusse muudatuse, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi. Ühes muudatusettepanekus käsitletakse kõikide muudatuste kogumit, mis avaldavad mõju antud administratiivse liigenduse üksuse haldusala või valitsemisala eelarve vahendite jaotusele, kusjuures need muudatusettepanekud, mis on seotud mitme haldus- või valitsemisalaga, on selgitatud selle haldus- või valitsemisala juures, kelle eelarve muudatusega suureneb.

Lisaks riigieelarvele tuli kolmandale lugemisele veel Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga nimetatakse Justiitsministeerium uue aasta algusest ümber justiits- ja digiministeeriumiks, millele antakse üle ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded.

Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga korrastatakse ühistranspordi sõidusoodustuste regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega, mis käsitleb tasuta sõitmise kohustuse hüvitamist eelkooliealistele lastele ja puuetega inimestele.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga tõstetakse aastatel 2025–2028 alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi. Julgeolekumaksu seaduse eelnõuga kehtestatakse kuni 2028. aasta lõpuni julgeolekumaks, et koguda Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks täiendavat maksutulu.

Alusharidusseaduse eelnõuga luuakse terviklik alushariduse süsteem, lapsehoiuteenus tuuakse alusharidussüsteemi osaks ning lastehoidude ja seniste lastesõimede nõuded ühtlustatakse. Lapsehoiuteenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral. Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hooldusperesid.

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga tehakse seadusesse peamiselt tehnilised täiendused, mis aitavad selgemalt mõista olemasolevaid reegleid ega muuda kehtivaid põhimõtteid.

Rahvatervishoiu seaduse eelnõuga kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, et ajakohastada valdkonda ja asendada 1995. aastast kehtinud rahvatervise seadus. Eelnõuga kehtestatakse kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste ja organisatsioonide – vastutus ning ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Senisest enam tähelepanu pööratakse ennetusele ja lastele.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on tagada tõhusam õiguskorra kaitse ja vangla julgeolek ning aidata kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele.

Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõuga tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid, mis on tolliseaduses püsinud muutumatuna alates 2001. aastast, ning viiakse trahvimäärad karistusseadustikus sätestatud määradega kooskõlla.

Kolm eelnõud läks ka teisele lugemisele ning üks eelnõu esimesele lugemisele.