101-liikmelises parlamendis oli veidi pärast keskööd toimunud hääletusel eriolukorra poolt 56 liiget, vahendab Reuters.
Peaminister Dorin Recean ütles, et tegemist oli hääletusega Venemaa gaasisantaaži lõpetamiseks.
Eriolukord võimaldab valitsusel kiiresti reageerida ja kärpida energiaeksporti.
Moldova on saanud Vene gaasi Ukraina kaudu. Viimane on teatanud, et ei pikenda oma transiidilepingut Gazpromiga. Leping lõpeb 31. detsembril.
Recean ütles, et Venemaa president Vladimir Putin tahab jätta separatistliku Transnistria elanikkonna gaasi ja elektrita ning neid pantvangis hoida, et destabiliseerida olukorda Moldovas. Receani sõnul pidi parlament eriolukorra heaks kiitma, et see talv oleks viimane riigi ajaloos, kui see on energiasantaaži objekt.
Valitsus teatas oma avalduses, et Transnistria gaasita jäämine tekitaks humanitaarkriisi ja ohu Moldova energeetikasektori stabiilsusele.
Moldova saab Venemaalt aastas umbes kaks miljardit kuupmeetrit gaasi. Alates 2022. aastast on Transnistria ja keskvalitsus kokku leppinud, et kogu Vene gaas, mille Moldova saab, läheb Transnistriasse. Seal asub nimelt gaasiga töötav elektrijaam, mis on separatistliku moodustise majanduse jaoks elutähtis, aga annab ka enamiku elektrist Moldova valitsuse kontrolli all olevale osale.
Transnistria kuulutas oma majandusalase eriolukorra välja teisipäeval.
Recean ütles, et transiit läbi Ukraina on kunstlik probleem, sest Vene gaas võiks liikuda ka teisi teid mööda.
Moldova sõnul võiks Vene gaasi transportida TurkStreami torujuhtme kaudu Türgisse ning siis läbi Bulgaaria ja Rumeenia.
Gazprom on aga läbirääkimistel alternatiivsete koridoride üle sidunud tarned nõudmisega, et Moldova maksaks ära vana võla, mille suurus on Venemaa väitel 709 miljonit dollarit.
