Euroopa pealinnad on pidanud silmitsi seisma oma alainvesteeringute ulatusega, kuna on tekkinud arusaam, et praegune kulutuste tase ei ole Ukraina toetamiseks ja Venemaa heidutamiseks piisav. Samuti on nõudnud peagi USA presidendi ametisse astuv Donald Trump, et Euroopa peab oma kaitsekulutusi suurendama.

NATO arvutuste kohaselt saavutavad sel aastal olemasoleva 2 protsendi eesmärgi 23 liikmesriiki 32-st.

Konfidentsiaalsed kõnelused algasid eelmisel nädalal NATO välisministrite kohtumisel, kuid selle käigus ei pruugita täielikku kokkulepet saavutada. Kõnelused näevad ette lühiajalist lubadust saavutada kaitsekulutuste eesmärk 2,5 protsenti ja 2030. aastaks tõuseks see 3 protsendini, ütlesid allikad FT-le. Uued kohustused lepitakse ametlikult kokku järgmisel aastal Hollandis toimuval tippkohtumisel.

NATO peasekretär Mark Rutte on keeldunud ütlemast, mis uus eesmärk olla võiks, kuid nentis, et vaja on „oluliselt rohkem kui 2 protsenti“.

Kulutuste edasine suurendamine on paljude Euroopa riikide, sealhulgas Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania jaoks suur väljakutse.

Rutte sõnul oleks hea uues eesmärgis kokku leppida Haagis toimuvatel kõnelustel, olenemata Euroopas valitsevast fiskaalsurvest, mis on viimase kahe kuu jooksul kukutanud Saksamaa ja Prantsusmaa valitsused.

„Poliitika on valikute tegemine nappuses ja alati on raha puudu ja alati on liiga palju prioriteete,“ ütles alliansi juht. Riigi ohutuse säilitamine peaks olema juhtide jaoks prioriteet, lisas Rutte.

Saksa ametnik kinnitas FT-le, et arutelud kulutuste suurendamiseks tulevad igal juhul, arvestades Ukraina kaitset ja NATO minimaalseid võimekusnõudeid. „Ja järgmine NATO tippkohtumine oleks selleks ideaalne aeg,“ ütles ametnik, lisades, et kohustus tõsta kulutused 3 protsendini oleks hea signaal USA-le ja Trumpile.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena