„Olukorras, kus meie sõdurid riskivad oma eluga võitluses Venemaa suveräänsuse eest, ei ole vaenlase poolel „neutraalseid“ või „rahumeelseid“ organisatsioone,“ ütles duuma julgeolekukomisjoni juht ja üks eelnõu autoritest Vassili Piskarev. „Me ei saa lubada kellelgi töötada meie territooriumil vaenlase heaks.“

Kehtivates õigusaktides on „vaenlase poole pöördumine“ kitsamalt tõlgendatud, määratledes seda kui liitumist vaenlase relvajõududega. Riigireetmise õiguslikku määratlust on juba laiendatud, et see hõlmaks abi osutamist välisriikidele või -organisatsioonidele.

Inimõiguslased on hoiatanud, et uue seaduseelnõu ebamäärane sõnastus võib olla suunatud igaühe vastu, kellel on sidemeid Ukraina organisatsioonidega. Samuti öeldi, et tõenäoliselt tõlgendatakse seadust laiemalt, et karistada ka neid, kellel on kontakte lääne organisatsioonide või ettevõtetega.

Lisaks näevad muudatused näevad ette kuni 15-aastast vangistust välismaalastele ja kodakondsuseta isikutele, keda süüdistatakse „Venemaa Föderatsiooni julgeoleku vastu suunatud vaenlase tegevuse abistamises“.

Enne seaduse lõplikku kinnitamist peavad muudatused saama föderatsiooninõukogu heakskiidu ja president Vladimir Putini allkirja. Riigireetmises süüdi mõistetud isikuid võidakse karistada eluaegse vangistusega.

Pärast täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse on Venemaal hüppeliselt kasvanud riigireetmise ja spionaaži juhtumite arv. Süüdistused on olnud suunatud paljude Kremli kriitikute, sõltumatule ajakirjanike ja teadlaste vastu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid