Nõusolekuseadus tuleb: justiitsministeerium saatis väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringile

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile karistusseadustiku muutmise eelnõu ehk nn nõusolekuseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK). VTKle oodatakse riigiasutustelt ja huvigruppidelt tagasisidet ja kooskõlastust 20. jaanuariks.

Selle aasta kevadel otsustas riik, et karistusseadustik läheb muutmisele ning karistatav saab olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma, et lisaks nõusoleku puudumisele peaks samaaegselt esinema veel täiendavaid tingimusi nagu vägivald või abitusseisund või sõltuvussuhte kuritarvitamine. Sellega viiakse Eesti seadusandlus täielikult vastavusse Istanbuli ehk naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga.

Nõusolekupõhise lähenemise seksuaalvägivallale saab põhimõtteliselt jagada kaheks, ehk siis EI- ja JAH-mudeliks. Neist esimese variandi puhul eeldatakse, et inimene on vahekorraga nõus seni, kuni ta väljendab vastupidist ehk näiteks vaikimist peetakse nõusolekuks. JAH-mudeli puhul peab inimene olema väljendanud seksiks oma nõusolekut, kas sõnaliselt, kehakeeles või muul viisil.

Teistest Euroopa riikidest on EI-mudel kasutusel Austrias, Saksamaal ja Tšehhis ning JAH-mudel Belgias, Hispaanias, Hollandis, Horvaatias, Iirimaal, Kreekas, Küprosel, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Rootsis, Sloveenias, Soomes ja Taanis.

VTKs on välja toodud, et justiitsministeeriumi andmetel on registreeritud seksuaalkuritegude arv aastate jooksul kasvanud. 2023. aastal registreeriti Eestis 731 seksuaalkuritegu, millest vägistamisi oli 191. Tuleb märkida, et suure osa registreeritud seksuaalkuritegudest moodustavad laste vastu toime pandud registreeritud seksuaalkuriteod (2023. aastal 87% kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest).

Kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest kontaktseid seksuaalkuritegusid registreeriti kokku 426. Täiskasvanute suhtes toimepandud registreeritud kontaktsete seksuaalkuritegude arv on aastate jooksul kasvanud. 2023. aastal registreeriti 94 täisealise kannatanuga kontaktset seksuaalkuritegu. Ministeeriumi andmetel on lõviosa seksuaalkuritegude kannatajatest naised.

Eksperdid pooldavad pigem JAH-mudelit

VTKs on nenditud, et kuivõrd seadusemuudatus on suunatud eeskätt seksuaalvägivalla ohvrite paremale kaitsele ning avaldab mõju paljudele eluvaldkondadele, ei saa kavandatavale seadusemuudatusele üksi panna lootust, et see iseenesest inimestele paremaid suhtlemisoskusi õpetab või inimesi üksteise inimõigusi paremini austama paneb. On selge, et ainult karistusõiguse muutmisega eelöeldut ei saavuta. Kuid sarnaselt laste kehalise karistamise keelustamisega seadusandluses, kannab ka karistusseadustiku muutmine ühiskondlike hoiakute kujundamise pikaajalist eesmärki.

VTKs on välja toodud, et seda ettevalmistavatel kohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et kuna Eesti inimesed liiguvad palju JAH-mudeli vastu võtnud riikides, sobiks kultuuriliselt meile just see variant. Samuti leiti, et JAH-mudel sisaldab endas tegelikult ka EI-mudelit.

„Nõusolekuseaduse eelnõu kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et kuni nõusoleku väljendamiseni tegelikult nõusolek puudub – vaikimist ei tohi ega saa lugeda nõusolekuks. Nõusolekut ei saa eeldada, vaid see tuleb seksuaalsest tegevusest huvitatud osapool(t)el enne tegutsema asumist välja selgitada. Leiti, et aeg on kujundada inimeste vahel üksteisega suhtlemist eeldav kultuuriruum, kus üksteise soovid ja arvamused välja selgitatakse nii enese kui kaaslase õigustega arvestamiseks.“

Kaasamiskohtumistel osalenud ekspertide hinnangul toodi EI-mudeli puhul välja mitmeid võimalikke negatiivseid mõjusid ohvritele. Kuivõrd EI-mudeli puhul eeldatakse inimese vaikivat nõusolekut seni, kuni pole selgelt vastupidist väljendatud, tunnevad seksuaalkuritegude ohvrid endal süüd, et nad ei saanud või ei suutnud öelda või väljendada oma „ei“-d.