Vene kirjaniku poeg läks anarhistide ridades Venemaa vastu sõdima ja kadus. „Teha polnud muud, kui talle järele hüüda“

Kuidas elada, kui su poeg on sõjas kadunuks jäänud ja selgub, et ta elas sinu selja taga salaelu? Vene-Iisraeli kirjanik Dmitri Petrovi poeg oli pealtnäha tavaline ajaloolane ja akadeemik, ent tõusis isa teadmata rahvusvahelise anarhistide üksuse juhiks.

Teie raamatut „Vanemate päev“ lugedes tuleb pähe kaks seost. Üks puudutab lapse kaotusega seotud kontsentreeritud valu ja igatsust, kusjuures laps on vanemate eest suuremat osa oma elust varjanud. Ja teine pool on arenguromaan. Ainult et arenemine ei puuduta kasvavat noorukit, vaid tema täiskasvanud vanemat. Jutt käib ju teie isiklikust kasvamisest?

Jah, valust. Ja see ei anna järele. Aga sellega harjub, kui leida sobivad retseptid.