Kohus võttis vahi alla naise, keda kahtlustatakse rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises
(47)Kaitsepolitseiamet kahtlustab 65-aastast Tatjanat rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises, riigiprokuratuuri taotlusel võttis Harju maakohus naise vahi alla.
Kahtlustuse kohaselt käsutas naine sanktsioonide all oleva Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondi rahalisi vahendeid ja tegi Eestis kättesaadavaks suurusjärgus 50 000 eurot, millega oli fondil eesmärk rahastada Eestis kriminaalmenetluses kohtu all oleva süüdistatava õigusabikulusid.
Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Taavi Narits ütles, et Venemaa Kaasmaalaste fondi kaudu püüab Kreml Eestit lõhestada. „Ka pärast agressiooni Ukrainas ja sanktsioonide nimekirja kandmist püütakse varjatult Eesti julgeolekut ohustava tegevusega jätkata,“ selgitas ta. „Venemaa Kaasmaalaste fondi tegevus on ohuks Eesti julgeolekule ning tegutseme otsustavalt fondilt tuleneva ohu ennetamisel ja tõkestamisel.“
Kohus võttis kahtlustatava 18. detsembril riigiprokuratuuri taotlusel vahi alla. Juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni sõnul on Euroopa Liit seadnud sanktsioonid erinevatele Venemaa organisatsioonidele, mille tegevus võib kujutada ohtu Euroopa julgeolekule.
„Venemaa asutustega suhtlemisel ja asjaajamisel tuleb teadvustada, et tegemist on Euroopa suhtes vaenuliku riigiga, mistõttu tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Sanktsioonide rikkumine on kuritegu ja toetab Venemaa agressiooni Ukrainas ning ohustab julgeolekut Euroopa Liidus. Mõne Venemaa eriteenistuste huvides tegutseva inimesega või asutusega koostöö tegemine võib aga olla riigivastane kuritegu. Seetõttu uurime kahtlustatava tegevust edasises menetluses põhjalikult, et tuvastada võimalikult täpselt asjaolud ja kontrollida, kas menetluse käigus on alust kellelegi veel kahtlustus esitada,“ ütles Pern.
Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond (inglise keeles Foundation for the Support and Protection of the Rights of Compatriots Living Abroad, vene keeles Фонд поддержки и защиты прав соотечественников, проживающих за рубежом, edaspidi Fond) on alates 2023. aasta juunist Euroopa Liidu Nõukogu otsusel sanktsioneeritud isikute nimekirjas. Fond kanti sanktsioneeritud isikute nimekirja, sest seda rahastab Venemaa Föderatsioon ja see on asutatud selleks, et täita Venemaa valitsuse välispoliitilisi eesmärke ning sellel on oluline toetav roll Venemaa valitsuse lõhestuspoliitika elluviimisel.
Tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu otsusest on sanktsioneeritud isikutele keelatud teha kättesaadavaks rahalisi vahendeid ja majandusressursse. Sellise rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemisena tuleb käsitleda ka sanktsioneeritud isikule kuuluva raha käsutamise võimaluse loomist.
Kriminaalmenetlust viib läbi kaitsepolitsei ja juhib riigiprokuratuur.
Menetlus käivitati pärast Delfis avaldatud paljastust, mis kajastas lekkinud dokumente Kremli õiguskaitsefondist. Toona kajastasime, kuidas lekkinud kirja kohaselt toetab sanktsioonide alla pandud fond Aivo Petersoni riigireetmise afääri raames kohtu ette saadetud Andrei Andronovi õigusabi.
Delfi on avaldanud seejärel, kuidas samast fondist lekkinud materjalide kohaselt on kahtlast raha saanud ka kolm Eesti vandeadvokaati Aivo Petersoni huvide esindamisel, kuid sellel kajastusel seni tagajärjed puuduvad.