Euroopa kultuuripealinnade algatus on kõige nähtavam ja suurema haardega kultuurialane ettevõtmine kogu Euroopa Liidus. Elujõuline kultuur on kontaktis eelkõige oma kogukonnaga. Ühiselt kogetud elamused taastoodavad ühiskonnas turvatunnet ja annavad majanduslikku kasu. Seepärast mõistavad omavalitsused ja riigid kultuuripealinna algatuse potentsiaali ja olulisust.

Ka Tartule on kultuuripealinna tiitel kaasa toonud märkimisväärse majandusliku aktiivsuse ning mõistetavalt soovime juba praegu numbreid kokku lugeda. Kultuuri majandust hoogustav mõju ulatub siiski kaugemale konkreetse sündmuse lõpuaplausist. Me teame, et kultuurisündmustel Tartus oli otsene piletitulu, külastajad tegid kulutusi toodetele ja teenustele, ning juba praegu teada, et piirkonda külastas 17% rohkem turiste. Lisaks veel raskemini mõõdetav pikaajaline mõju, sest sõna levib ning mõnusasse keskkonda tahetakse tulla tagasi.

Tartu sättis ambitsiooni kõrgele, põhjendatult. Nii oli kultuuripealinna algatusse haaratud kogu Lõuna-Eesti regioon. Üle 1600 teoks saanud sündmust meeskonna poolt prognoositud 1000 asemel on näide edukast kaasamisest ja ühisest eesmärgist, mis liitis veerand Eestit. Meie praktikat kogukondade kaasamisel, mil käivad eelarutelud kultuuri rahastamise tuleviku üle Euroopa tasandil, on juba jagatud ka Brüsselis ning teistes kultuuripealinnades.

Mais avati Maajaamas tehnoloogilise kunsti vabaõhunäitus „Metsikud bitid”.

Vahetu ekspertiis jõuab järgnevate kultuuripealinnade korraldajateni tänu sellele, et Tartu 2024 meeskonna välissuhete koordinaator Erni Kask valiti Euroopa kultuuripealinnade ekspertkomisjoni liikmeks. Eesti kogemusi on jagamas käidud nii Euroopa Parlamendi kultuurikomisjonile kui ka liikmesriikidele Euroopa Liidu kultuuri töörühmas. Eks kirjelda seegi Tartu kultuuripealinna aasta pikemaaegset mõju, mis väljub kitsamate sündmuste kontekstist. Eesti on rahvusvaheliselt hinnatud kaasarääkija Euroopa kultuuri tulevikku puudutavates aruteludes. Sellest võidab kogu meie riik ja ümbritsev regioon.

Ehkki kultuur on justkui midagi iseenesestmõistetavat, ei ole seda kahjuks kultuuri rahastamise jätkumine senisel kujul ja tasemel uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil. Eesti kui äsjane Euroopa kultuuripealinna tiitli kandja peab vältimatult oluliseks, et kultuuri- ja loomesektori, sealhulgas audiovisuaalsektori piiriülese koostöö ja levi edendamisele suunatud rahastusmeetmed Euroopa Liidus jätkuksid. Rõõmustav on, et kultuuri puudutav on pääsenud üle künnise ning oleme Euroopas leidnud kaasamõtlejaid ja toetajaid – ühtekokku üle 20 riigi kultuuriministrid ühinesid meie ja Läti algatatud vastava pöördumisega viimasel Euroopa Liidu kultuuriministrite kohtumisel novembri lõpus ning lähipäevil läheb kolmele värskelt ametisse asunud Euroopa Komisjoni volinikule (Henna Virkkunen, Glenn Micallef, Piotr Seafin) liikmesriikide ühiskiri kultuuri- ja audiovisuaalsektori rahastamise olulisuse teemal. Kõik see teenib eesmärki, et kultuurivaldkonna rahastus ELi tasemel jätkuks ning vastaks Eesti kui väikeriigi võimetele ja huvidele.

Mida õppida möödanikust? Praeguse „Loov Euroopa“ programmi käivitumine jäi koroonapandeemia aega. Oleme kogenud, kuidas Euroopa rahastus nägi ette sektori toetamise nii pandeemia ajal kui ka sellest taastumisel. Täiesti enneolematu kogemus seostub meil Venemaa vallutussõja alustamisega Ukraina vastu. „Loov Euroopa“ reageeris erakordselt kiirelt, luues eraldi 5 miljoni euro suuruse meetme kultuurikoostööks Ukrainaga. Säärane paindlikkus on oluline säilitada ka tulevase eelarveperioodile peale mõeldes. Ajalugu kipub end kordama siis, kui inimene unustab varem õpitu.

Novembris avati Eesti Rahva Muuseumis maailmakuulsa Ryoji Ikeda isikunäitus.

Tagasi otsi kokku tõmbavasse Tartu ja Lõuna-Eesti vaadates meenuvad suurejoonelised kultuurielamused, olgu selleks suure majandusliku mõjuga Stingi või Bryan Adamsi kontserdid Tartu lauluväljakul või Jaapani kunstniku ja helilooja Ryoji Ikeda unustamatu isikunäitus Eesti Rahva Muuseumis. Need on kahtlemata suured maamärgid. Teisalt oli sadu põnevaid kohalike loomeinimeste algatatud projekte, millest eredamalt meenub kasvõi Maajaamas toimunud loodusmaastike ja kunsti imelist sünteesi pakkunud „Metsikud bitid“, mis on oma mõttevärskusega tulnud Eesti kultuurimaastikule, et jääda mällu kauaks. See aasta jääb meelde kui periood, mis üllatas oma põnevate pööretega ning tekitas vaatamata keerulistele aegadele sünergiat kultuuriloojate ja -sõprade vahel.

Loodetavasti jääb see suur kogemus meid saatma nii meie oma kultuurivälja asju ajades kui ka Euroopa partneritega tulevikku kujundades. Jään põnevusega ootama hetke, mil Eesti saab juba kolmandat korda Euroopa kultuuripealinna tiitli. See on suur võimalus laduda kandvat pinda loomesektori võrgustikule, tõsta esile mõne linna või regiooni sisu ning näidata maailmale, et kultuur liidab ja kõnetab.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena