„NATO seisab oma liitlaste selja taga ja mõistab hukka kõik rünnakud kriitilise infrastruktuuri vastu. Jälgime Eesti ja Soome alustatud uurimisi ning oleme valmis pakkuma täiendavat tuge,“ kirjutas allianssi peasekretär Mark Rutte neljapäeva õhtul X-is.

Ta märkis, et rääkis juhtunust Eesti peaminister Kristen Michaliga.

Eesti ja Soome vahelise vooluühenduse Estlink 2 ja kolme erineva sidekaabli kahjustumise tõttu kogunes valitsus teise jõulupüha pärastlõunal erakorralisele kabinetiistungile. Õhtul toimunud pressikonverentsil räägiti Soome lahel juhtunust lähemalt.

Peaminister Michal ütles, et on olnud ühenduses naaberriikide peaministritega, kõige tihedamalt on suhtlus toimunud Soome peaminister Petteri Orpoga. „Euroopas ja NATOs suhtlus käib,“ kinnitas Michal. Ta sõnas, et vestleb pärast pressikonverentsi NATO peasekretäri Ruttega.

Michal tunnustas kolleege Soomest, kes reageerisid olukorrale kiiresti. „See on nüüd selliste intsidentide puhul esimene kord, kus kahtlusalune laev peeti kinni ja uurimistoimingute läbiviimiseks on ka viidud esimesed sammud läbi,“ sõnas ta. Michal lisas, et uurimist juhib Soome, sest lõhkumine toimus Soome poolel.

Michal kinnitas, et Eesti varustuskindlus ei ole ohus. Samuti ei ole ohus Eesti sideteenused ehk interneti kasutamisega ei tohiks probleeme esineda.

„Tegemist on Venemaa jaoks vajaliku varilaevastiku laevaga. See on seotud Venemaaga, aitab sel raha teenida, millega erinevaid hübriidrünnakuid ja agressioone korraldatakse,“ sõnas Michal.

Ta rääkis, et valitsus peab vajalikuks tõsta kriitilise taristu seire- ja kaitsetaset nii merel kui ka maismaal. Liitlastelt palutakse samuti abi. Peaministri sõnul tuleks hakata ühtlasi püüdlema ka selle poole, et mereõigus muutuks kaasaegsemaks.

Michal lisas, et Estlink 2 rikke kõrvaldamine võib aega võtta umbes seitse kuud.

Siseminister Lauri Läänemets sõnas, et sagedasi vigastusi Läänemere elutähtsale veealusele taristule ei saa pidada juhuseks. „Need on muutunud süsteemseks ning neid tuleb käsitleda rünnakutena meie eluliste struktuuride vastu,“ sõnas Läänemets.

„PPAl on määratletud kriitiliste objektide loetelu ja plaan nende kaitse alla võtmiseks, praegu saab sellega kiirendatult edasi liikuda. Objektid ja konkreetne tegevusplaan, mida kaitse alla võtmine tähendab, ei ole kahjuks avalik info,“ märkis Läänemets.

Siseministri sõnul on julgeoleku tagamiseks vajalik ka teha kolme asja. „Kõigepealt taristu taastamine ja taristu kaitse, seda nii merel kui ka maismaal. Teiseks varilaevastiku laevade arvu vähendamine, ükstapuha milliseid meetmeid see lõpuks tähendab. Kolmandaks võimaluste loomine, sh õiguslike võimaluste loomine, et takistada taolisi juhtumeid ja siis ka oluliselt tõhusamalt ja kiiremini neid menetlusi läbi viia.“

Estlink 2 läks eile võrgust välja

Soome ja Eesti vaheline vooluühendus Estlink 2 läks võrgust välja kolmapäeval kella 13 paiku. Rikke tekkimise ajal oli kaabli kohal naftatanker Eagle S. Neljapäeva pärastlõunal teatati, et samal päeval tekkisid tõrked ka Eesti ja Soome vahelistes meresidekaablites. Rikked puudutavad kolme erinevat sidekaablit.

Soome võimud on uurimise läbiviimiseks toimetanud Soome vetesse Cooki Saarte lipu all sõitva tankeri Eagle S, mis esialgsetel andmetel sõitis kinnitamata ankruga. Teadaolevalt mindi ka laeva pardale ja kuulati üle laeva meeskond. Võimud kahtlustavad, et alus kuulub Venemaa varilaevastiku koosseisu ja et merekaableid kahjustas just selle ankur.

Varilaevastiku all peetakse silmas üle 15-aastaseid laevu, mille tegelik omanik on teadmata ja mille ainus ülesanne on transportida naftat sanktsioonide all olevast riigist.

Nelja Soome ja Eesti vahelise merekaabli kõrval tabas rike ka viiendat, Soome ja Saksamaa vahelist sidekaablit, mis asub osaliselt Soome lahes. On veel teadmata, kas ka see häire on kuidagi seotud Soome ja Eesti vaheliste merekaablite kahjustumisega.

Hea lugeja! Kui blogi ei avane, siis värskenda lehte!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena