Peaminister Michal: tunnustan Soomet. Sel korral peeti kahtlusalune laev kinni

Peaminister Kristen Michal kinnitas Delfile, et Eesti ja Soome on juba pool aastat teinud plaane, kuidas kahe riigi vahel asuvat taristut planeerida edaspidi lõhkumiskindlamana.

Milliste riigijuhtidega olete pärast järjekordseid intsidente Soome lahel suhelnud?

Eilsest intsidendist alates olen olnud kontaktis Soome peaministri Petteri Orpoga, Eesti - Soome tegutsevad koos ning infot jaganud Põhjala ning Balti peaministritele. Täpsema info edastan ka EL liidritele, töötasandil julgeoleku ning energeetika eest vastutajad suhtlevad juba reaalajas. Sel korral on ka kahtlusalune laev kinni peetud ja uurimine käib. Tunnustan Soome tegutsemiskiirust ja otsustavust reageerimisel.

Kas ka NATO esindajatega olete suhelnud?

NATO vastutatavad inimesed on samuti infovahetusringis, saades sama infot, mis meie otsustajad.

Kuidas me peaks Soome lahte edaspidi paremini kontrollima ja valvama?

Koos liitlastega tagada olukorrateadlikkus, selleks ka uusi võimeid arendades, näiteks merele olukorrateadlikkuse süsteeme luues ning taristule seirevõimeid lisades. EL ja NATO liitlastega koos hinnata, kuidas vajab muutmist rahvusvaheline õigus merel, et sellise taristulõhkumise korras saaksime kahtlusaluse laeva peatada ja arestida, nagu sel korral. Reeglistik vajab muutusi kõikjal maailma meredel toimuva taristulõhkumise valguses. Koos liitlastega ELis ja NATOst tagada suurem kohalolek ja võimekus merel ning ohuhinnangu alusel kriitilise taristu läheduses. Lisaks - majandusele ja ühiskonna toimimisele on hädavajalik, et meie operaatorite võime kiiresti parandada taristut kasvab ning uued ühendused tuleb planeerida juba lõhkumiskindlamana. Selleks oleme Eesti ja Soome vahel teinud plaani pool aastat tagasi ja see töö juba käib. Arvestada tuleb, et iga meetrit ei saagi merepõhjas täielikult kaitsta, kuid kiirem parandamisvõime muudab meid rünnetest vähem sõltuvaks ja tagab ühiskonna sujuvama toimimise.

Mis saab meie elektrihinnast ja varustuskindlusest?

Varustuskindlus on Eleringi kinnitusel tagatud, reservjaamad on Eesti Energia poolt käivitamisvalmis. Siiski tuleb järgnevatel aastatel kiiremini luua uusi tootmisvõimsusi Eestis ja kindlaid ühendusi juurde, et elektrit oleks varuga ka selliste taristu lõhkumiste korral ning soodsama hinnaga.