„Venemaa peab oma süüd tunnistama.“ Alijevi sõnul tulistas Venemaa reisilennuki alla ja püüdis seda varjata

Aserbaidžaani president Ilham Alijev kommenteeris pühapäeval esimest korda Tšetšeenia kohal kahjustada saanud ja Kasahstanis hädamaandumisel purunenud Azerbaijan Airlinesi lennuki juhtumit.

Laupäeval helistas Alijevile Vene president Vladimir Putin, kelle kõnet võib tõlgendada vabanduskatsena. Kremli kokkuvõttes telefonikõne kohta öeldakse, et lennuk tahtis Groznõis maanduda ajal, kui seal töötas Ukraina droonide vastane õhutõrje. Avalduses ei tunnistata otseselt, et lennukit tabas Vene rakett.

Alijev aga ütles pühapäeval välja, et lennukit tulistas Vene õhutõrje. „Võime täie selgusega öelda, et lennuki tulistas alla Venemaa,“ ütles president Aserbaidžaani rigitelevisioonile. „Me ei ütle, et seda tehti sihilikult, aga seda tehti. Kahjuks kuulsime esimesel kolmel päeval Venemaalt vaid absurdseid versioone.“ Esialgu Venemaa ametnike poolt avaldatud versioonide järgi tabas lennukit linnuparv, millele olevat järgnenud hapnikumahuti plahvatus.

Alijev lisas, et on Venemaa „teatud ringkondade“ levitatud valede ja varjamise tõttu ärritunud ja üllatunud. „Nägime selgeid katseid juhtumit kinni mätsida,“ ütles ta. Presidendi sõnul ootab Aserbaidžaan endiselt, et Venemaa juhtunu asjaolud ausalt avaldaks ning süüdlasi karistaks. Seni ei ole riik Putini vabandusega leppinud. „Esiteks peab Vene pool Aserbaidžaani ees vabandama,“ ütles Alijev. „Teiseks peab ta oma süüd tunnistama. Kolmandaks tuleb karistada süüdlasi, võtta nad kriminaalvastutusele ja maksta kompensatsiooni Aserbaidžaani riigile, vigastatud reisijatele ja meeskonnaliikmetele.“

Enne seda pakkus Tšetšeenia valitseja Ramzan Kadõrov Aserbaidžaanile kompensatsiooni, kuid riik lükkas ettepaneku tagasi, teatades, et ootab esmalt vabandust ja süüdlaste karistamist.

Bakuust Groznõisse siirdunud lennuk ei saanud kolmapäeva hommikul sihtkohas ega teistel Vene lennuväljadel maandumisluba ning purunes lõpuks hädamaandumise käigus Kasahstani Aktau lennuvälja juures. 29 inimesel õnnestus lennukist elusalt pääseda. Hukkus 38 inimest, sealhulgas mõlemad piloodid. Pärast Kaspia mere kohale suunamist algas vigastatud lennuki GPS-side häirimine, mille tõttu Aserbaidžaani valitsusallikad kahtlustavad Venemaad lennuki sihiliku allakukutamise katses, et juhtunu jälgi varjata.