ERISAADE | Millised on Eesti-Soome kaabli lõhkumise tagajärjed eestlastele? Millal hakkab lääs Venemaale samaväärselt vastama?

Delfi esmaspäevases jutusaates räägiti purunenud kaablist Estlink 2 ning sellest, kes juhtumist võidavad või kaotavad.

Kaabliga seotud uudiseid kommenteerisid Delfi Ärilehe reporter Carl-Robert Puhm ning Propastopi peatoimetaja Hannes Rumm. Arutati, mida on Eestil ja tema liitlastel Venemaa käitumisest ning Soome tarmukast vastutegevusest õppida ning millise suuna võiks hübriidsõda võtta järgmiseks.

Ärilehe reporter Puhm nimetas Soome valitsuse ja eriüksuslaste käitumist eriti tähelepanuväärseks seetõttu, et erinevalt 2023. aastal kahjustada saanud Balticconnectori gaasitorust ei ole Estlinki kaabel kriitilise tähtsusega soomlaste, vaid pigem Eesti jaoks. Sellegipoolest otsustati seekord kiirelt tegutseda ja Cooki saarte lipu all sõitnud naftatanker Eagle S arestida. „Tõsi on ka see, et kui laev oleks oma kurssi jätkanud, oleks tõenäoliselt ka Balticconnector pihta saanud,“ tõdes Puhm.

Rumm märkis, et kuna tegu oli suhteliselt lühikese aja jooksul juba kolmanda veealuse taristu kahjustamise juhtumiga, oli Läänemere riikide valvsus seekord suurem kui sügisel sidekaableid purustanud Hiina laeva Yi Peng 3 juhtumi puhul.

Samuti jätkub lääneriikides arutelu, kas Vene sabotaažile tuleks hakata samal moel vastama. Saatejuht Kaarel Kressa meenutas, et veealusest taristust sõltub ka näiteks Venemaa Kaliningradi oblast. Rumm ütles, et läänt takistab vastusammudel ainult psühholoogiline barjäär. „Ilma vasturünnakuta jätkab Venemaa oma hübriidsõda ja püüab seda tuua lääne kodanikeni,“ ütles Rumm. „Elektrihinnad on kallid, side on häiritud, inimesed on närvis ja stressis. Aga täpselt samamoodi saab mõjutada ka Venemaa föderatsiooni kodanikke.“ Ta tõi näiteks, et lääneriikidel on lisaks küberkaitsevõimele arvestatav võimalus sooritada küberründeid.