INTERVJUU | Ukraina endine välisminister Dmõtro Kuleba: läänel ei olnud kunagi strateegiat, aga Venemaal oli alati

Peamine vastuseis Vene varade arestimisele tuli paraku Euroopast, nendib endine Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba pikas Delfile antud aastalõpuintervjuus. Tema sõnul on lääne kõhkluste ja nurgataguse surve tõttu ära jäänud või edasi lükkunud ka muud olulised sammud ning selle juurde käib ka vastutuse hajutamine ja üksteisele näpuga näitamine.

Dmõtro Kuleba nägi Ukraina välisministrina kõige raskemat aega. Ta oli ametis 2020. aasta märtsist 2024. aasta septembrini, nii et tema ametiaega jäi peale Venemaa täiemahulise sissetungi alguse ja esimeste sõja-aastate ka koroonapandeemia. Sellest hoolimata on ta siiski suutnud rahulikuks jääda ja siinse intervjuu ajal isegi naeratab. „Me kõik oleme inimesed ja meil on üks elu. See elu võib lõppeda iga päev. Seetõttu ei tohiks karta naeratada ega elu nautida, sest su elu võib Ukrainas lõppeda igal hetkel,“ sõnab ta.

Minu meelest polnud hea, et pidite välisministriametist tagasi astuma. Positiivne on ainult see, et te ei pea nüüd enam diplomaatiliselt väljenduma ja viimastes intervjuudes olete rääkinud asjadest siiralt ja olen selle eest ette tänulik. Rääkige nii palju, kui saate, maailma tipp-poliitika n-ö köögipoolest. Meid kõiki hämmastas USA presidendi Joe Bideni vahetult enne sõda tehtud avaldus, et kui Putin korraldab vaid kerge sissetungi Ida-Ukrainasse, siis USA ei pööraks sellele tähelepanu. Kui sõda oli puhkenud, teatas ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg kähku, et NATO kindlasti ei sekku. Lääneriikide juhid kordasid seda. Kuu aja pärast kuulutas tollane Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell välja kokkuleppe, et naaber Poola annab Ukrainale hulga MiG-tüüpi hävitajaid. Peagi Borrell vabandas, et „ajas midagi segamini“. Mis kummalised avaldused need olid? Miks veel hiljuti ütlesid riigipead Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile vastuseks, et meie sõdurid küll ei tõsta jalga Ukraina pinnale?