Venemaal suri Läti taasiseseisvumise vastu võidelnud Interrinde tegelane, polkovnik Viktors Alksnis
(43)
Vene meedia teatas tütrele viidates, et Alksnisel tekkis 30. detsembril ajuverevalum, mille tõttu ta langes sügavasse koomasse ja suri eile, vahendab Läti Delfi.
Laulva revolutsiooni ajal oli Nõukogude armee polkovnik Alksnis ülemnõukogu liige ja Läti taasiseseisvumise vastane ning kolis pärast Venemaale ja oli seal riigiduuma liige.
Alksnis sündis Venemaa Kemerovo oblastis, kus tema perekond oli asumisel. Tema vanaisa oli Nõukogude õhujõudude ülem Jēkabs Alksnis, kes Stalini repressioonide ajal 1938. aastal maha lasti. 1957. aastal pärast Jēkabs Alksnise rehabiliteerimist naasis perekond Lätti.
1973. aastal lõpetas Alksnis vanaisa järgi nimetatud Riia sõjaväe lennundusinseneride kõrgkooli ja sai raadioelektroonikainseneri kutse. 1970. aastate lõpust teenis Alksnis Balti sõjaväeringkonna staabis.
1980. aastate lõpus oli Alksnis üks aktivistidest, kes asutasid Läti iseseisvuse taastamise vastase Interrinde. 1989. aastal valiti Alksnis Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi, kus oli üks Nõukogude Liidu säilitamise eestkõnelejaid.
1990. aastal valiti Alksnis Läti ülemnõukogu liikmeks ja ta kuulus fraktsiooni Võrdõiguslikkus, mis oli taasiseseisvumise vastu. Alksnis toetas 1991. aasta augustiputši. Pärast seda nõuti, et Nõukogude armeesse kuuluvad ülemnõukogu liikmed lahkuksid armeest, aga Alksnis keeldus sellest ja kaotas selle tõttu mandaadi.
1992. aastal kolis Alksnis Venemaale, kus jätkas lääne- ja Läti-vastast tegevust. Aastatel 2000-2007 oli Alksnis Vene riigiduuma liige ja töötas kohaliku omavalitsuse organites. 2022. aasta märtsis kirjutas ta koos teistega alla avaldusele Venemaa Ukrainale kallaletungi toetuseks.
Alksnisel oli sissesõidukeeld Lätti ja Ukrainasse.
