Valitsus arutas elektrihinna langetamise plaane. Michal: vaja on lõhkumiskindlamaid ühendusi ja taastuva energeetika kasvu

Valitsus arutas täna, mida saab teha selleks, et muuta majandus konkurentsivõimelisemaks. Arutusel oli elektrienergia varustuskindluse ning energiahinna langetamise lühemad ja pikaajalisemad plaanid.

„Valitsuses on ette valmistamisel ulatuslik pakett, mis on suunatud majanduse konkurentsivõime kasvatamisele ja energiahinna allatoomisele,“ ütles peaminister Kristen Michal (Reformierakond). „Täna saime koondvaate sellest, millised on võimalused elektrienergia hinna alandamiseks nii lähiaastateks, kui pikemas perspektiivis. Peame hoidma tempot uute tootmisvõimsuste loomisel ning valmisolekus piisavalt reserve, meil on vaja uusi juhitavaid võimsusi, lõhkumiskindlamaid ühendusi, taastuva energeetika kasvu. Samuti tuleb tööstustele, mis oskavad elektrienergiat tarbida efektiivselt, anda võimalus taastuvenergia tasust suures osas vabaks saada. Detailsemat arutelu jätkame lähiajal.“

Elektrienergia varustuskindluse osas on Eestis tema sõnul kohapeal piisavalt juhitavaid võimsusi, et katta ära kohalik energiavajadus. Kui talvel keskmiselt on tarbimine Eestis ligi 1100 MW ning tipukoormuse ajal umbes 1600 MW, siis juhitavaid võimsusi on kohapeal kokku ligi 1800 MW.

„Estlink 2 katkemine Eesti varustuskindlust ei mõjuta, kuid mõjutab meie elektri hinda, sest rikke ajal ei jõua meieni senises mahus soodsamat Põhjamaade elektrit,“ ütles kliimaminister Yoko Alender (Reformierakond). „Möödunud EstLink2 rikke korral tõusis elektri lõpphind tarbijatele aastakeskmisena 10 protensti. Sel korral võib hinnatõus lisandunud võimsuste tõttu jääda väiksemaks, sest vahepeal on valminud kohalikke tuule- ja päikeseelektri tootmisvõimsusi - näiteks Sopi-Tootsi tuulepark. Samal ajal on üle poole tarbijatest oma elektrihinna fikseerinud, seega neid võimalik hinnatõus ei mõjuta,“ lausus ta.

Kuidas elektri hinda langetada?

Elektri hinna alla toomise üks lahendus on Michali sõnul ajutine taastuvenergia tasude diferentseerimine, mida paljudes riikides juba tehakse.

„Kui soovime Eestis arendada kõrgema lisandväärtusega ja targemat majandust, luua rohkem häid töökohti ning hoida elektrihinnad madalal, peame suurendama elektrienergia tarbimismahte. Seda saab teha ainult meelitades siia tarku tööstusi,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (Reformierakond). „Praegu on meie taastuvenergia tasud ettevõtetele 1,7 korda kõrgemad kui mujal. See muudab meie energiahinnad suurtööstusele rahvusvahelises võrdluses liiga kalliks. Taastuvenergia tasude diferentseerimine võimaldaks meil olla riigina suurtööstuse jaoks atraktiivne. Väga oluline on siin arvestada, et kui Eestis on rohkem suurtööstust, mis vajab rohkem elektrienergiat, toob see ka kodutarbijale elektrienergia hinna alla.“

Kliimaminister Yoko Alenderi järgi toob pikas vaates elektrienergia hinna alla uute tootmisvõimsuste, eeskätt odavate taastuvenergiavõimsuste lisandumine turule ning salvestuse ja tarbimise juhtimise arendamine.

„Valitsus toetas elektrituruseaduse muudatusi taastuvenergia arendamiseks ja esitas vastava seaduse eelnõu Riigikogule 2024.a detsembris. Elektrituruseaduse muudatusettepanekud kiirendavad elektritootjate ja suurtarbijate ülekandevõrguga liitumist ning muudavad liitumiskulud ühtlaseks ja paremini ettenähtavaks,“ ütles minister.

Arutati Narva gaasielektrijaama rajamist

Uute juhitavate jaamade lisamiseks arutas valitsus täna ka Eesti Energia aktsiakapitali suurendamist gaasielektrijaama rajamiseks Narva linna, mis pakuks lahendust ka linna soojaga varustamisele.

Juba varem on valitsus kinnitanud ettepaneku luua saartalitlusreservi meede, et tagada olemasolevate juhitavate võimsuste alleshoidmine kuni uute võimsuste rajamiseni. Sellised jaamad, näiteks põlevkivielektrijaamad, aitavad ka tipukoormuse ajal elektrihinda langetada.

Arutusel oli ka Kiisa elektrijaama turule toomine juhul, kui kliimaministeeriumi ja Eleringiga koostöös valminud analüüs kinnitab, et otsus toob tarbijate jaoks hinna alla. Analüüs valmib 2025. aasta märtsis.

Möödunud aasta lõpus esitas kliimaministeerium valitsusele tuuleparkide rajamise toetusplaani, mille tulemusel lisandub Eestisse 2029. aastaks 1350 MW mahus maismaatuuleparke ja 2033. aastaks 1000 MW mahus meretuuleparke. Lisaks on valitsus esitanud Riigikogule ettepaneku rajada pikemaid otseliine, mis pakub tööstusele soodsamaid võrgutasusid ning töötanud välja suurtootjatele ja -tarbijatele soodsamad tingimused põhivõrguga liitumiseks.

Liitumine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga toimub plaanipäraselt. Sõltumata Estlink 2 rikkest eralduvad juba 8. veebruaril Balti riigid viimaste EL liikmesriikidena Venemaa elektrisüsteemist. Seejärel, liitub 9. veebruaril Eesti koos Läti ja Leeduga Poola kaudu Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Tulevikku vaatavalt käib aktiivne tegevus ka tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistuseks, selleks valmistab kliimaministri poolt moodustatud tuumaenergia juhtrühm ette tuumaenergia ja ohutuse seaduse eelnõud, analüüsitakse tuumaregulaatori loomise võimalusi ning veebruaris tuuakse Vabariigi Valitsuse lauale ettepanek alustada riikliku eriplaneeringut tuumajaama potentsiaalsete asukohtade valimiseks.

Valitsus jätkab energeetikaküsimuste arutelu järgmisel nädalal.