VIDEO | Pevkur: Eesti saab juba mõne nädala pärast Ameerikalt esimesed HIMARS-id
(135)
Kaitseminister Hanno Pevkur andis kaitseministeeriumis toimuval pressikonverentsil ülevaate kaitsevaldkonnast 2024. ja 2025. aastal. Eestile laekub sel aastal mitmekülgset sõjavarustust, nii uut kui ka täiendavat. Jätkub Ukraina toetamine ja sõjalise abi osutamine.
Eesti on soetanud mitmikraketiheitja HIMARS-i Ameerika Ühendriikidelt. „Saame kätte oma enda HIMARS-id juba mõne nädala pärast, Ameerika Ühendriikides antakse need meile üle,“ ütles Pevkur pressikonverentsil.
Veel soetas Eesti Prantsusmaalt 12 CAESAR liikursuurtükki, mis peaks kohale jõudma samuti sel aastal. „Diviisi alluvusse tuleb üks täiendav suurtükiväepataljon ja need kuus CAESAR-it ka lähinädalatel jõuavad Eestisse ja järgmised kuus aasta teises pooles,“ ütles Pevkur.
Lõuna-Koreast on oodata täiendavalt 6 K9 liikursuurtükki. Kokku saab olema liikursuurtükke Pevkuri sõnul 36.
Teise jalaväebrigaadi tulevad uued soomukid. „Esimesed soomukid on juba Eestis ja iga kuu hakkab tulema tarneid juurde ja juurde. Kokku me räägime nii 4x4 kui 6x6 soomukitest ehk ca 220 uut soomukit,“ ütles Pevkur.
Veel täiendatakse õhuseiresüsteemide Piorun ja MISTRAL varusid ning 2026. aastaks peaks uuenema ka uus kaldaradarisüsteem.
Ukraina toetus
Eesti jätkab Ukraina toetamist 0,25 protsendiga SKP-st. „Umbes saja miljoni euro eest sel aastal me saadame Ukrainasse sõjalist abi ja seni me oleme teinud seda umbes viiesaja miljoni euro eest,“ ütles Pevkur.
Lisaks on Eesti välja koolitanud tuhandeid Ukraina sõjas võitlejaid ning Pevkuri kinnitusel on Ukrainasse kohale jõudnud ka saadetud miljon mürsku.
Pressikonverentsil rääkis kaitseminister lähemalt veel ka kaitsetööstuspargi arendamisest, et laskemoona toota. Praegu käib sobivama ala leidmiseks riigi eriplaneering ning praeguse seisuga on neli asukohta kolme kohaliku omavalitsuse territooriumil. Riigi eriplaneering plaanitakse kehtestada 2025. augustis ning moona tootmisega alustada 2026. aasta alguses.
Laskemoona tootmine
Sel aastal investeeritakse taristu projektidesse kokku 89 miljonit eurot, mis läheb näiteks laskemoonahoidlatesse, liitlaste ja nende toetusega seotud taristusse, sõja- ja katastroofi meditsiinikeskusess, Ämari kompensatsiooniradarisse ning algab ka miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimine.
Eestis paiknevad kolme NATO liikmesriigi sõdurid nii Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt kui ka Ameerika Ühendriikidest. 2024. allkirjastati Eesti ja Ühendkuningriigi vaheline kaitsekoostöö teekaart ning Ühendkuningriik määras Eesti tugevdamiseks 4. brigaadi. Washingtoni NATO tippkohtumisel lepiti kokku võimete eelisarendamine ja Ukrainale toetus aastas 40 miljardit eurot.
Aastate vahemikus 2022-2031 hangitakse kokku üle 4 miljardi euro eest moona. Järgmiseks neljaks aastaks võetud kohustusi on laskemoona osas 1,1 miljardi euro eest. Eelmise aasta laekuvate välisvahendite arvelt suureneb 2025. aastal tarnete maht üle 100 miljoni euro ning sel aastal ostab Eesti 700 miljoni euro eest laskemoona.
2024. aastal oli kaitsekulu Eestil 1,3 miljardit eurot, ületades esimest korda 3 protsenti SKP-st. Kuni 2031. aastani soetatakse laskemoona täiendavalt 1,6 miljardi euro eest. Eesti on kaitsekuludega NATO tipus - 2. kohal.
